Magyar avas €6.6 billion EL-i relvaraha

Kolm nädalat pärast ametisse astumist tegi Péter Magyar seda, mida Viktor Orbán oli kaks aastat vältinud: lubas teistel EL-i riikidel saada tagasi osa rahast, mille eest nad Ukrainale relvi andsid. 1. juunil teatas Ungari suursaadik EL-i poliitika- ja julgeolekukomitees, mis koordineerib Brüsselis EL-i kaitsepoliitikat, et Budapest lõpetab Euroopa rahutagamisrahastu vetostamise. See eelarveväline fond hüvitab liikmesriikidele ligikaudu 40% nende riiklikest varudest Ukrainale antud relvade maksumusest (Euromaidanpress, NewsUkraine). Kohe vabaneb 6,6 mld €, mis oli külmutatud alates 2024. aastast.

Magyar ütles samal päeval Berliinis otse: „Ungari ei saada Ukrainasse ei sõdureid ega relvi” (Tagesschau). Euroopa rahutagamisrahastu seda ei nõuagi. Fond hüvitab teistele riikidele, näiteks Saksamaale, Poolale, Hollandile ja Rootsile, relvad, mille nad on juba Ukrainasse saatnud. Orbáni veto ei peatanud relvatarneid Ukrainale. See peatas hüvitised liitlastele, kes relvad andsid.

72 tunni kokkulepe, mida keegi kokkuleppeks ei nimetanud

Kaks päeva enne rahutagamisrahastu teadet nõustus Euroopa Komisjon vabastama 16,4 mld € Ungarile mõeldud ühtekuuluvus- ja taasteraha. Tegemist on EL-i rahaga taristu ja majandusarengu jaoks, mis oli Orbáni ajal õigusriigi probleemide tõttu külmutatud (Euronews, Ara.cat). 3. juunil teatas Magyar kokkuleppest Ukrainaga Taga-Karpaatia ligikaudu 100 000 etnilise ungarlase vähemusõiguste üle: keelekaitse, ungarikeelne haridus ja haldusõigused omavalitsustes, kus ungarlasi on üle 10% elanikkonnast (HVG).

Ükski ametnik ei nimetanud seda paketiks, kuid osad langesid 72 tunniga kokku. Ungari vabastas rahutagamisrahastu, komisjon vabastas Ungari raha ja Ukraina pakkus vähemusõiguste järeleandmisi. Berliin andis kohe poliitilise toetuse: kantsler Friedrich Merz nimetas Magyarit „inspiratsiooniks kogu Euroopale” (Tagesspiegel).

Magyar müüs seda kodupublikule pädevuse tõendina: „Kolme nädalaga saavutasime selle, mida Orbán ei suutnud kümne aastaga.” Fidesz ründas vastassuunast, rääkides varjatud tingimustest ja Ungarile pandavast „sõjamaksust” (Origo). Kumbki raam ei ütle välja põhilist: rahutagamisrahastu veto tühistamine ei maksnud Ungarile rahaliselt midagi. Fond maksab hüvitist teistele riikidele, mitte Budapestile.

Rahastul ei jätku lubadusteks raha

Leevendus on päris, aga piiratud. EL-i liikmesriigid on esitanud Ukrainale antud relvade eest hüvitistaotlusi kokku 43 mld € ulatuses (Eurointegration). Rahutagamisrahastu katab ligikaudu 40%, seega jääb umbes 26 mld € katmata. Fondi algne maht on peaaegu ammendunud (Kyiv Independent).

Lõhet näitas Slovakkia kaitseminister Robert Kaliňák. Bratislava ootas MiG-29 hävitajate ja S-300 õhutõrjesüsteemide annetamise eest 250 mln € hüvitist. Kätte saab Slovakkia umbes kümnendiku sellest summast (Topky.sk). Rootsi on lubanud 21 toetuspaketti ligikaudu 103 mld Rootsi krooni väärtuses ja ootab tagasi vähemalt 60 mld krooni, kuid ajakava pole talle antud (Göteborgs-Posten).

Vetoõigus jäi alles

Süsteemne nõrkus, mis lubas ühel riigil külmutada miljardeid eurosid kaheks aastaks, jäi puutumata. Iga väljamakse Euroopa rahutagamisrahastust vajab kõigi 27 liikmesriigi üksmeelt, sest EL-i aluslepingud seovad välis- ja julgeolekupoliitika ühehäälsusega. Järgmine valitsus, kes kurssi muudab, saab sama blokeeringu taastada ühe päevaga. Slovakkia näitas seda 2025. aastal, kui vetostas 18. sanktsioonipaketti kuus korda, kuni sai komisjonilt energiagarantiid (Euronews).

Uuemate instrumentide puhul on EL ühehäälsusest mööda läinud. Näiteks 90 mld € suuruse Ukraina toetuslaenu puhul jäeti vastuseisjad lihtsalt skeemist välja. Euroopa rahutagamisrahastu, mis maksab liikmesriikidele tagasi juba saadetud relvade eest, töötab aga endiselt ühehäälsuse alusel. Haavatavus on mehhanismi sisse ehitatud.

Orbáni valitsus on esitanud EL-i Üldkohtusse ka hagi, millega vaidlustab Brüsseli õigusliku lahenduse külmutatud Vene varade tulude suunamiseks rahutagamisrahastu kaudu ilma Ungari nõusolekuta. Magyar ei ole kinnitanud, kas võtab hagi tagasi. Ükski ajakirjanik pole temalt seda küsinud. Kui kohus asub Budapesti poolele, võib see tagasiulatuvalt seada kahtluse alla juba tehtud miljardite eurode väljamaksed.