Magyar lammutab Orbáni süsteemi

Péter Magyar tuli võimule relvaga, mida Viktor Orbán ehitas 16 aastat: kahekolmandikulise parlamendienamusega. Tisza sai 141 kohta 199-st ja 53% häältest valimissüsteemis, mille Orbán kujundas Fideszi võimu kindlustamiseks (Verfassungsblog). Sama mehhanism töötab nüüd tema vastu.

See enamus annab Magyarile võimaluse muuta Ungari põhiseadust, pöörata tagasi kohtunike ametissenimetamisi ja lammutada struktuure, mille kaudu avalik vara liikus Orbáni liitlastele. Paberil olev põhiseaduslik võim ei tähenda aga palju, kui tõendid on juba hävitatud ja EL-i raha tähtaeg saabub enne reformide jõustumist.

Paberipurustajad, mälupulgad ja juristid ministeeriumides

Magyari töötajad leidsid endise ehitusministeeriumi keldrist 15–20 kotitäit purustatud dokumente, mida hoiti valitsushoones koos Fideszi kampaaniamaterjalidega (Spiegel). Magyar esitas kuriteoteate ja avas anonüümse vilepuhujaplatvormi. Mitme ministeeriumi ametnikud on Tiszale pakkunud faile mälupulkadel, väidetavalt lootuses säilitada oma töökoht (Forbes Hungary).

Ungari meedia teatel on Magyar pannud võtmeministeeriume juhtima juristid, kellel on tähtajad Orbáni-aegsete lepingute auditeerimiseks ja tühistamiseks. Nende seas on lepingud, millega riigi vara suunati poliitiliselt seotud sihtasutustesse.

Ungari teatas ka liitumisest Euroopa Prokuratuuriga ehk EPPO-ga, EL-i asutusega, mis uurib EL-i raha puudutavaid pettusi. Orbán keeldus sellega liitumast. Ametisse astuv Euroopa peaprokurör Andrés Ritter kutsus tegutsema kiiresti: „Mida te kiiresti ei kindlusta, nii tõendeid kui kuritegelikul teel saadud vara, seda hiljem vaevalt kätte saate” (Sonntagsblatt). Kui Ungari annab EPPO-le tagasiulatuva pädevuse alates selle loomisest 2021. aastal, saab Orbáni-aegseid toetuspettusi menetleda Euroopa tasandil.

Kolm kuud 10,4 miljardi euro vabastamiseks

Euroopa Komisjon külmutas Orbáni ajal ligikaudu 19 miljardit eurot Ungarile mõeldud EL-i raha, viidates õigusriigi rikkumistele. Sellest 10,4 miljardit eurot tuleb taaste- ja vastupidavusrahastust, EL-i pandeemiajärgsest investeerimisfondist, ning sellel on jäik tähtaeg: kõik reformide vahe-eesmärgid peavad olema täidetud 31.08.2026 (XpatLoop). Magyaril on kolm kuud, et täita 27 „ülitähtsat vahe-eesmärki” kohtute sõltumatuse, korruptsioonivastase jõustamise ja riigihangete läbipaistvuse kohta. Ta soovib Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga poliitilist kokkulepet mai lõpuks (Euronews).

Brüsselis pole üksmeelt, kui kiiresti raha vabastada. Kuus liikmesriiki — Rootsi, Austria, Saksamaa, Soome, Holland ja Eesti — nõuavad enne makseid kindlaid tõendeid. Ettevaatusel on põhjus. Kui Donald Tusk 2023. aastal Poolas võimule tuli, vabastas komisjon raha enne, kui kohtureformid olid tegelikult lõpule viidud (Do Rzeczy).

Euroopa Rahvapartei juht Manfred Weber kutsus juba üles lõpetama Ungari suhtes artikli 7 menetlust, mis on EL-i tugevaim sanktsioon demokraatliku tagasimineku korral. Ta tegi seda üksnes Magyari valimisvõidu põhjal, enne reformide elluviimist (European Conservative). Kui Brüssel vabastab raha valimistulemuse, mitte tõendatud reformide alusel, nõrgeneb tema mõjujõud tulevastes õigusriigi vaidlustes.

Vastupanu süsteemi sees

Kõik Ungari institutsioonid ei ole uut korda omaks võtnud. President Tamás Sulyok, Orbáni ametisse nimetatud riigipea, kelle ametiaeg kestab 2029. aastani, lükkas tagasi Magyari nõude 31. maiks tagasi astuda. Tema sõnul puudub selleks põhiseaduslik alus. Presidendi roll on peamiselt tseremoniaalne, kuid ta saab saata seadusi põhiseaduskohtusse, kus Fideszi nimetatud kohtunikel on endiselt enamus (ICONnect). Presidendi tagandamine nõuab kahekolmandikulist hääletust, mida Magyar kontrollib, ning seejärel otsust samalt kohtult. See annab viivitamisvõimaluse, mitte püsiva tõkke.

Magyari esimesed välisvisiidid Varssavisse ja Viini näitasid katset taastada Euroopa suhted pärast Orbáni Kremli-meelse isolatsiooni aastaid. Poolas arutasid Magyar ja Donald Tusk LNG-juurdepääsu ning toruühendusi, mis vähendaksid sõltuvust Vene gaasist (Rzeczpospolita).

Tema Tisza partei toimib sama juhikeskse loogika järgi nagu Fidesz. Valitsus jätkab Orbáni joont relvaabis Ukrainale ja EL-i ühises laenuvõtus. Poola analüütikud nimetavad Magyari „Ungari Tuskiks”, kuid võrdlus lõikab mõlemat pidi: Tusk sai Poolas kriitikat selle eest, et kasutas oma mandaati valikuliselt. Magyar juhib parteid, mis on ehitatud tema isiku ümber, põhiseadust, mida ta saab soovi korral ümber kirjutada, ja sama kahekolmandikulist enamust, mis muutis Orbáni 16 aastaks puutumatuks. Institutsioonide parandamise ja institutsioonide hõivamise tööriistad on samad.