Malta puurib teist ühendust Sitsiiliaga

Maltal puurib seade läbi rannikukalju, et viia kõrgepingekaabel maa alt merre (Lovin Malta). Kaabel kulgeb merepõhjas Sitsiiliasse ja annab Maltale teise ühenduse Euroopa elektrivõrguga. Lisanduv impordivõimsus on 225 MW (Interconnect Malta).

Malta sõltub juba praegu suure osa imporditava elektri puhul ühest Sitsiilia kaablist. Teine ühendus on eeskätt varutaristu: selle mõte on vältida olukorda, kus ühe kaabli rike jätab saare elektripuuduse ette.

Miks kaks kaablit muudavad arvestust

Malta impordib elektrit Sitsiiliast ühe olemasoleva ühenduse kaudu. Kui see kaabel rikke või hoolduse tõttu välja langeb, peab riik toetuma kohalikele gaasielektrijaamadele. Teine kaabel tähendab, et Malta saab ka esimese ühenduse katkestuse korral võtta elektrit Itaalia laiemast võrgust (Terna).

Ühendus aitab ka päikese- ja tuuleenergia kõikumisi tasandada. Väikese elektrisüsteemi probleem on lihtne: keskpäeval võib päikeseelektrit olla liiga palju, õhtul liiga vähe. Kui suurema võrguga on ainult üks ühendus, on võrguoperaatoril vähe võimalusi ülejääki välja saata või puudujääki sisse tuua. Suurem ühendus mandrivõrguga annab Maltale rohkem mänguruumi, sest Itaalia ja Euroopa süsteem saavad aidata tasakaalustada seda, mida saar üksi ei suuda (European Commission).

Kaabel ei asenda siiski kohalikke reserve. Hispaania kogemus Baleaari ja Kanaari saartega näitab sama: ka pärast ühenduste rajamist nägid planeerijad vajadust sadade megavattide juhitava võimsuse järele, mida saab käivitada siis, kui import või taastuvenergia ei kata nõudlust (El Periódico de la Energía). Kaablid vähendavad isoleeritust, aga ei kaota seda.

Miks see elektriarvet ei vähenda

Iga taristuprojektiga käib kaasas lubadus odavamast elektrist. Praegused tõendid seda ei kinnita.

Kodutarbija elektrihind koosneb hulgihinnast, võrgutasudest, maksudest, lõivudest ja riiklikest toetustest (Eurostat). Kindlam võrk võib jaehinna muutmata jätta, kui ehituskulu kaetakse tariifidest, imporditud elekter ei osutu kohalikust tootmisest odavamaks või valitsus juhib hindu poliitiliselt.

Küprose energiaminister on selle vahe selgelt välja öelnud. Ta toetab Küprost Kreekaga ühendavat Great Sea Interconnectorit varustuskindluse pärast, kuid hoiatab, et hinnalangust ei saa pidada tagatuks (Powergame). Projekti hinnanguline maksumus on kavandamise algusest peaaegu kahekordistunud ning Küprose kriitikud küsivad, kas kulu on põhjendatud, isegi kui strateegiline loogika on arusaadav (Kathimerini Cyprus). Maltal tuleb sama vaidlus.

Kes võidab ja kes maksab

Võidud ja kulud jagunevad eri rühmade vahel. Malta majapidamised ja ettevõtted võidavad, kui varustuskindlus paraneb ja elektrikatkestusi jääb vähemaks. Maksumaksjad kannavad ehituskulu, mille täpset suurust on avalike andmete põhjal raske määrata, kuigi liikunud on umbes 300 mln € suurused hinnangud (Interconnect Malta, European Commission). Kohalikud gaasielektrijaamad kaotavad töötunde, kui import kasvab, kuid säilitavad väärtuse varuvõimsusena.

Projekt sobitub EL-i laiemasse suunda. Mitu liikmesriiki ei täida tõenäoliselt liidu 15% ühendatuse eesmärki, mis näitab, kui suur osa riigi tootmisvõimsusest saab liikuda üle piiri. Komisjon on kutsunud äärealade elektrisüsteeme rajama füüsilisi ühendusi mandrivõrguga (European Commission). Maltal alanud puurimine on seega kindlustuspoliis. See teeb saare elektrivarustuse raskemini haavatavaks, kuid ei anna lubadust odavamast elektrist.