Malta liigub ringluse tõttu kohtusse

Euroopa Komisjon andis Maltale 8. juulil ametliku õigusliku tähtaja: riik peab kahe kuu jooksul tõendama, et täidab EL-i ringlussevõtu eesmärke, vastasel juhul võib asi jõuda Euroopa Liidu Kohtusse. Põhjendatud arvamus, mis on enne kohtuasja viimane hoiatus, puudutab Malta suutmatust võtta ringlusse või taaskasutada vähemalt pool olmejäätmetest. See kohustus tuli täita juba 2020. aastaks (Newsbook).

Samal päeval algatas komisjon Malta suhtes eraldi menetluse ka veemajanduse tõttu. Nii peab Malta vastama korraga mitmele etteheitele. See näitab kitsamat probleemi: riigil on EL-i õigusest tulenevad kohustused, kuid ta ei ole seni näidanud, et suudab end nende täitmiseks piisavalt korraldada.

Kuus aastat hilinemist

Õiguslik alus on jäätmete raamdirektiiv (direktiiv 2008/98/EÜ), mis kohustas kõiki EL-i riike võtma 2020. aastaks ringlusse või taaskasutusse vähemalt 50% olmejäätmetest. Malta kuulub EL-i nõrgimate hulka (Eurostat). Tähtaeg möödus kuus aastat tagasi. Seega ei ole tegu ühekordse eksimuse, vaid pikalt kestnud mahajäämusega.

Komisjon jõustab EL-i õigust astmelise rikkumismenetlusega. Kõigepealt saadetakse ametlik kiri ehk kirjalik hoiatus. Sellele võib järgneda põhjendatud arvamus, mis annab riigile õigusliku tähtaja. Viimases etapis saab komisjon viia asja Euroopa Liidu Kohtusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel. Trahvid tulevad alles hiljem, kui riik kaotab kohtus ja jätab otsuse endiselt täitmata (komisjoni ülevaade).

Malta ei ole selles menetluses üksi. 8. juuli paketis võttis komisjon ringlussevõtu eesmärkide täitmata jätmise tõttu sihikule 14 liikmesriiki (Europa Press, Newsbook). Hispaania sai hoiatused nii olmejäätmete kui ka pakendijäätmete ringlussevõtu kohta. Sama pakett puudutab ka Portugali (TVI/IOL). Komisjon jõustab kohustust, millest valitsused teadsid aastaid, kuid mida mitu neist ikkagi ei täitnud. Seega ei ole küsimus Brüsseli erihuvis Valletta vastu, vaid selles, kas seadusesse kirjutatud keskkonnaeesmärkidel on tagajärjed ka siis, kui valitsused neid eiravad.

Veemajanduse toimik

Veemajanduse menetlus on alles esimeses etapis ehk ametliku hoiatuse faasis, ühe astme võrra madalamal kui jäätmete juhtum (komisjoni ülevaade). Õiguslik risk on seetõttu vahetult väiksem, kuid komisjonil on nüüd Malta suhtes rohkem toimikuid, mille kohta vastuseid nõuda.

Malta veesurve on hästi dokumenteeritud: napp magevesi, sõltuvus merevee magestamisest ja vananev torustik. ARTE on kirjeldanud seda kui struktuurset probleemi. Selle artikli jaoks tehtud taustatöö ei leidnud aga Malta valitsuselt, opositsioonilt ega kodanikuühiskonnalt sisulist avalikku reaktsiooni uuele veemenetlusele. Toimik on saanud Maltal vähe tähelepanu, kuigi probleem ise on terav.

Küpros pakub ligikaudse võrdluskoha. Nicosia piirkonna kohaliku omavalitsusorganisatsiooni juht kutsus hiljuti looma ühtset veeasutust, mis koondaks vastutuse tammide, magestamise, torustike ja põhjaveekihtide eest (Politis English). Sama loogika kehtib ka Malta puhul: kui vastutus vee eest on jagatud ametkondade ja valitsemistasandite vahel, ei kanna läbikukkumise eest selget vastutust keegi.

Kes vastutab mahajäämuse eest

Puuduv lüli on Malta sisepoliitiline vastutus. Komisjoni õiguslikud sammud ja Malta ringlussevõtu näitajad on teada. Seni ei ole aga Malta ametnikud avalikult selgitanud, milline ministeerium, amet või asutus vastutab mahajäämuse vähendamise eest. Kes kavandab jäätmetaristut? Kes vastutab veemajanduse aruandluse eest? Ilma selge vastutajata jääb „aruandekohustus” aadressita sõnaks.

Malta valitsusel on konkreetne kohustus: vastata kahe kuu jooksul ringlussevõtu ultimaatumile või riskida kohtuasjaga Euroopa Liidu Kohtus. Veemajanduses algas menetlus hiljem, kuid ka see on nüüd käimas. Komisjon on kirjeldanud, mida Malta peab tegema. Valletta ei ole avalikult selgitanud, kuidas ta seda teha kavatseb.