Moskvat tabanud ulatuslik Ukraina droonirünnak vallandab poliitilise kriisi viies Euroopa riigis

17. mail tabas Ukraina Moskva piirkonda seni suurima droonirünnakuga, milles hukkus neli inimest, sai kahjustada naftatöötlemistehas ning droonirususid leiti Šeremetjevo lennujaama alalt (The Moscow Times). Sama nädala jooksul astus Läti peaminister ametist tagasi, sest riik ei tuvastanud õigel ajal õhuruumi sattunud droone. Soome sulges öösel Helsinki-Vantaa lennujaama. Ungari kutsus esimest korda kümne aasta jooksul välja Venemaa suursaadiku. Austria kantsler ütles, et neutraliteet ei paku enam kaitset. Droonisõda on muutunud EL-i liikmesriikides sisepoliitiliseks jõuks.

Rünnak, mis käivitas ahela

Moskva rünnak mahtus juba tuttavasse eskalatsioonimustrisse, kuid seekord suruti kogu tsükkel mõne päeva sisse. Trumpi vahendatud 72-tunnine relvarahu lagunes mai alguses peaaegu kohe. Seejärel saatis Venemaa Ukraina vastu üle 1600 drooni ja raketi 30 tunni jooksul, mis oli sõja suurim õhurünnak. Ukraina vastus tuli neli päeva hiljem.

Konrad-Adenaueri fondi Air War Monitori järgi lasi Ukraina 2026. aasta märtsiks õhku juba rohkem pikamaa-droone kui Venemaa. Moskva piirkond ei ole enam erandlik sihtmärk, vaid osa rutiinsest löögimustrist.

Läti valitsus kukkus, Soome pidas vastu

7. mail sisenes Läti õhuruumi kolm Ukraina drooni, mis olid tõenäoliselt Venemaa elektroonilise sõjapidamise tõttu kursilt kõrvale kaldunud. Üks tabas Rēzekne lähedal tühja kütusemahutit. Keegi viga ei saanud. Poliitiline kahju tekkis sellest, et Läti ei suutnud droone tõrjuda ega isegi kõiki õigel ajal märgata.

Andurid ei tuvastanud esimest drooni üldse, elanikele mõeldud hoiatused saabusid pärast tabamust ning kaitseminister kaotas ameti. Kui Progressiivne Partei koalitsioonist lahkus, astus peaminister Evika Siliņa 14. mail tagasi. Valitsuse kukutas mitte droonitabamus ise, vaid avalikuks saanud võimetus õhuruumi kaitsta.

Soome seisis silmitsi sama riskiga, kuid süsteem töötas teisiti. 15. mail kell 03:49 anti Uusimaa piirkonnas ohuteavitus, Helsinki-Vantaa lennujaam suleti kolmeks tunniks ning õhku saadeti Horneti hävitajad. Tegelikult ei sisenenud Soome õhuruumi ükski droon. Häire oli ennetav ja põhines NATO liitlastelt saadud eelhoiatusel.

Soome vältis kriisi, sest hoiatus tuli vara ja riik reageeris enne kahju tekkimist. Peaminister Petteri Orpo tunnistas, et elanikele antud teave jättis liiga palju küsimusi vastuseta, kuid poliitilisi tagajärgi sellele ei järgnenud.

Ungari ja Austria tegid ammu ettevalmistatud pöörde

Ungari uus Tisza juhitud valitsus, mis oli ametis olnud vaid mõne nädala, kutsus välja Venemaa suursaadiku, kui Venemaa rünnakud tabasid Taga-Karpaatia lähedust. Piirkonnas elab Ukraina ungari vähemus. Peaminister Magyar Péter mõistis rünnakud avalikult hukka (ATV, Reuters), murdes kümnendi kestnud Orbáni-aegse Moskva-suunalise joonega.

Teadete järgi valmistatakse ette nimekirja rohkem kui kaheteistkümnest Vene luuretöötajast, kes tegutsevad diplomaatilise katte all ja võidakse riigist välja saata. Orbáni ajal lahendati selliseid juhtumeid vaikselt, ilma avaliku tunnistuseta.

Austrias ütles kantsler Christian Stocker väljaandele Krone, et „mugav vale, nagu neutraliteet kaitseks meid”, peab lõppema. Tema põhjendus on tehniline: kui droon lendab 500 kilomeetrit, ei ole geograafilisel puhveralal enam sama tähendust. Austria on liitunud Saksamaa juhitud Euroopa taeva kilbi algatusega, mille kaudu riigid hangivad ühiselt õhutõrjesüsteeme.

Stockeri hinnangul sobib osalemine neutraliteediga. FPÖ nimetab seda rünnakuks Austria põhiseaduslikule identiteedile.

Saksamaa võttis eskalatsiooniriski teadlikult

Berliin sõlmis 11. mail Kiieviga programmi „Brave Germany”, mis näeb ette kuni 1500-kilomeetrise tegevusraadiusega droonide ühistootmist, sealhulgas 5000 tehisintellekti abil juhitavat drooni. Saksamaa panus on 4 mld €. Ida-Ukrainat külastanud kaitseminister Boris Pistorius ütles, et Venemaa on „nõrkuse faasis”.

Venemaa vastas, nimetades kolm Saksa droonitootjat „õiguspärasteks sõjalisteks sihtmärkideks” (Handelsblatt). Saksamaa kutsus seejärel välja Venemaa suursaadiku. Julgeolekuteenistused hindasid füüsilise rünnaku Saksa territooriumil „väga ebatõenäoliseks”, kuid hoiatasid kaitsetööstusettevõtteid, et nad vaataksid kaitsekorralduse üle.

Viis riiki, viis vastust, ühist protokolli pole

Muster on nähtav. Iga Ukraina pikamaa-löök tekitab Euroopas poliitilisi järellainetusi, mille tugevus sõltub riigi geograafiast, valmisolekust ja sisepoliitilisest stabiilsusest. Lätil puudusid nii piisav tuvastusvõime kui ka koalitsiooni vastupidavus. Soomel oli eelhoiatus ja riik jõudis tegutseda enne kahju tekkimist. Ungari ja Austria kasutasid hetke, et sõnastada avalikult nihe, mis oli poliitiliselt juba küpsenud. Saksamaa võttis eskalatsiooniriski teadlikult.

EL-il puudub ühine käitumisreegel juhuks, kui droonisõda kandub tahtmatult üle liikmesriigi piirile. Viis riiki andsid kümne päevaga viis erinevat vastust. Järgmine juhtum näitab, kas sellest sünnib koordineerimine või sügavam killustumine. Vastamata jääb küsimus, kes peab reageerima siis, kui Venemaa segamise tõttu kursilt kõrvale kaldunud Ukraina droon ületab NATO piiri.