EL-i saadikud toetavad väliseid tagasisaatmiskeskusi

„Tagasisaatmiste ajastu” sai reeglistiku, kuid veel mitte tõendi, et see toob rohkem tagasisaatmisi. Euroopa Parlamendi liikmed kiitsid nõukoguga 1. juunil 2026 saavutatud kokkuleppe järel tagasisaatmismääruse heaks 418 poolthääle, 218 vastuhääle ja 30 erapooletuga. Parlamendi teatel loob tekst ühised tagasisaatmisotsused, rangemad koostöökohustused, laiemad kinnipidamisõigused, lubatud läbiotsimised ning võimaluse viia inimesi kolmandates riikides asuvatesse keskustesse, kui teine riik on valmis nad vastu võtma (European Parliament).

Hääletus nihutab tagasisaatmispoliitika riiklike lahenduste segust ühiste EL-i reeglite poole. See on oluline kogu Euroopale, sest määrus võib siduda kõiki liikmesriike. Tegelik töö jääb siiski pealinnadele, kohtutele, politseile, kinnipidamissüsteemidele ja EL-i-välistele valitsustele.

Brüssel saab reegli kirjutada

Õiguslik muutus on päris. Määrus kohaldub pärast vastuvõtmist ja avaldamist otse, erinevalt direktiivist, mille liikmesriigid peavad oma õigusesse üle võtma. Kvalifitseeritud häälteenamuse korral ei saa üks riik üksi otsust blokeerida, nii et Prantsusmaa või Hispaania vastuseis ei pruugi eelnõu peatada (Article 288 TFEU, Council voting rules).

See seletab uut jõuvahekorda. Prantsusmaa võib keelduda tagasisaatmiskeskusi kasutamast, kuid kaotada laiema õigusloomevaidluse. Internazionale vahendatud Reutersi teatel väitis Emmanuel Macron, et sellised keskused ei tööta ja lähevad vastuollu Euroopa põhimõtetega (Internazionale). Hispaania on kritiseerinud lahendust laiemalt, viidates seaduslikkuse, praktilise toimimise, välissuhete ja pika kinnipidamise probleemidele (El País).

Nende keeldumine vähendab nende valitsuste ringi, kes keskusi tõenäoliselt kasutavad. See ei tühista ühiseid tagasisaatmisreegleid. Põhimuutus on selles: õigus liigub Brüsseli poole, kuid tagasisaatmise masinavärk jääb killustatuks.

Poliitiline kasu on juba näha. ECR-i fraktsioon nimetas hääletust „tagasisaatmiste ajastu” alguseks, sest saab nüüd väita, et tema karmim liin jõudis EL-i õigusesse (ECR Group). Taani saab kodupoliitikas kasutada sarnast argumenti: Politiken kirjeldas hääletust õigusliku alusena, mida Taani valitsused olid võimalike vastuvõtjariikidega rääkimiseks otsinud (Politiken).

Võimekus asub mujal

Seaduse vastuvõtmine on lihtsam kui süsteemi ehitamine. Taani ühiskirjas öeldakse, et väliskeskused sõltuvad kolmandate riikide koostööst ning peavad vastama EL-i õigusele ja rahvusvahelistele konventsioonidele (Danish Prime Minister’s Office). Ahrami vahendatud AFP teatel soovib Kreeka sõlmida esimesed kokkulepped 2026. aastal ja muuta struktuurid toimivaks alates 2027. aastast (Ahram). See annab ajakava, mitte töötava mudeli.

Survepunkt liigub nüüd väljapoole EL-i. Võimalikud vastuvõtjariigid saavad kaubelda raha, viisade, diplomaatilise kohtlemise, järelevalve ja tagasivõtu tingimuste üle. EL-i sees liiguvad tugevama haldusvõimega riigid tõenäoliselt kiiremini. Nõrgemates süsteemides võivad kasvada pikk kinnipidamine, kohtukaotused ja nurjunud juhtumid.

Õigusvaidlused liiguvad koos toimikutega. EL-i põhiõiguste harta hoiab päevakorral tagasi- ja väljasaatmise keelu, tõhusa õiguskaitsevahendi ning õiglase ärakuulamise, eriti siis, kui eemaldamine võib inimesele kaasa tuua tõsise kahju või kui vaidlustamisvõimalused on nõrgad (EU Charter). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoiatas, et EL-i-välised keskused võivad nõrgendada vastutust, ning HRRF vahendas inimõigusekspertide muret, et osa määrusest võib minna vastuollu rahvusvahelise kaitsega (EESC, HRRF).

Itaalia näitab vahet poliitilise võidu ja teostuse vahel. Pagella Politica kirjutas, et kohtujurist Medina seisukoht Itaalia-Albaania vaidluses ei olnud väliskeskustele üldine heakskiit (Pagella Politica). Internazionale kirjeldas Gjaderis nurjunud kinnipidamise kinnitamisi ja esimesi vahejuhtumeid, kus füüsilisest keskusest sai kiiresti õiguslik ja halduslik probleem (Internazionale).

Proovikivi liigub toimikutesse

Ametlik menetlus ei ole lõppenud. Nõukogu peab määruse veel vastu võtma ja tekst tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas, nagu märkis DW (DW). Seejärel vajavad valitsused vastuvõtjariikidega lepinguid, eelarveid, järelevalvet, kaebuste esitamise kanaleid, transporti, isikut tõendavaid dokumente ja toimikuid, mis peavad kohtus vastu.

Lahendada tuleb ka vastuolu avalikus kirjelduses. Parlament ütleb, et saatjata alaealisi keskustesse üle ei viida. RTE teatel võiksid aga ebaõnnestunud taotlusega saatjata alaealised minna kolmandatesse riikidesse, kui õiguste tingimused on täidetud (European Parliament, RTE). Lõplik õigusakt ja liikmesriikide praktika näitavad, kui kitsas see kaitse tegelikult on.

Euroopa on tagasisaatmise reeglistiku tsentraliseerinud. Otsustav töö toimub nüüd lepingutes, kohtusaalides, kinnipidamiskeskustes, lennujaamade kooskõlastustes ja läbirääkimistel valitsustega, kellest EL eelistab sageli poliitilist distantsi hoida.