Europarlamendi saadikud nõuavad Rumeenia piirile õhukilpi

Brüsselis valmistatakse ette arutelu ajal, mil plahvatused on jõudnud juba Euroopa idaservale. Euroopa Parlamendi Strasbourgi arutelu ja resolutsioon Venemaa droonide sissetungide kohta Rumeenia, Balti riikide ja Soome õhuruumi võivad teha raskemaks iga juhtumi käsitlemise kohaliku õnnetusena. Parlament ei saa siiski öelda Rumeenia vägedele, NATO pilootidele ega liikmesriikide valitsustele, millal olukorda eskaleerida (Digi24).

Rumeenia juhtum annab algatusele poliitilise kaalu. EL mõistis Galați intsidendi hukka pärast teadet, et lõhkeainet kandnud Venemaa droon kukkus öise Ukraina-vastase rünnaku ajal elumajja (EEAS). Seejärel viis Rumeenia teema ÜRO-sse, kus Bukarest kirjeldas radarijälgimist ning ühines rohkem kui 50 riigi ja EL-iga korduvate õhuruumirikkumiste hukkamõistmisel (Security Council Report).

Surve ilma käsuliinita

Võimulünk on selge. Euroopa Parlament saab tõsta poliitilist hinda, mõjutada eelarvevaidlusi ja sundida valitsusi avalikult vastama. Ta ei saa otsustada, millal droon alla tulistatakse, milline komandör riski võtab või kes maksab, kui rusud kukuvad külla.

Seetõttu on resolutsioon tugevaim seal, kus parlamendil on tegelik mõju: raha, hankeprioriteedid, elanikkonnakaitse ja seiresüsteemid. Rumeenia eurosaadik Victor Negrescu, kes teemat veab, soovib mehitamata ohtude ühist seire- ja hoiatussüsteemi, rohkem drooni- ja õhutõrjevõimekust Rumeenias, EL-i hüvitusvahendeid kannatanud kogukondadele ning Musta mere mereturvalisuse keskust Constanțas (Digi24).

Lepingujaotus loeb endiselt, kuid peamiselt tagajärje pärast. Euroopa Parlament saab õigusakte teha, järelevalvet teostada ja eelarve üle vaielda. Välis- ja julgeolekupoliitika otsused tehakse mujal ning ühehäälsus jätab pealinnadele endiselt võimaluse ühist joont pidurdada (EL-i lepingu artikkel 14, EL-i lepingu artikkel 36, EL-i lepingu artikkel 31). Küsimus on nüüd selles, kas EL suudab ehitada ühise madallennu- ja meredroonide vastase kaitse enne, kui iga piiririik hakkab üksi improviseerima.

Idatiib juba testib süsteemi

Balti juhtumid näitavad, miks teema ei saa jääda Rumeenia asjaks. Läti ajakirjandus kirjeldas ühes droonijuhtumis ahelat, kuhu kuulusid avastamine, avalikud hoiatused, liitlaste lennukite õhkutõus Šiauliaist, visuaalne tuvastamine ja NATO lõplik otsus droon alla tulistada (Diena). Just seal muutub poliitika päriseluks: sensorid, käsuõigus, tule avamise reeglid, vastutus ja avalikud hoiatussüsteemid peavad riiklikes ja NATO kanalites kokku jooksma.

Leedu käsitleb vastust juba kihilise kilbina, mitte ühe relvana. Arutelu hõlmab sadamaid, lennujaamu, GPS-signaali segamist, avastamist, jälgimist ja neutraliseerimist. Klaipėda ja Palanga on tõmmatud julgeolekupiirile, sest tsiviiltaristu on sama ohu ees (LRT). See seostub otse Rumeenia hüvitusnõudega. Drooni allatulistamine Euroopa kohal võib kaitsta elusid, kuid võib tekitada ka rususid, kahjunõudeid ja avalikku pahameelt.

Prantsusmaa näitab praeguse mudeli tugevust ja nõrkust. Pariis saab viidata Rafale’idele Balti õhuturbes ja vägedele Rumeenias kui tõendile, et suured liitlased on idatiival kohal (Le JDD). Prantsuse kajastus tsiteerib samas eksperte, kelle hinnangul peitub sügavam kitsaskoht madalalt lendavate droonide avastamises, lähimaa radarites, sensorites, juhtimissüsteemides, elektroonilises sõjas ja taskukohastes tõrjevahendites (Euronews).

Bulgaaria lisab Musta mere mõõtme. Sealne kajastus sidus Constanța sadamaturvalisuse, turismi, rannikuseire ning Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi miinitõrjekoostööga. Ametnikud rõhutasid samal ajal koordineerimist ning kodanike ja suvemajanduse rahustamist (24chasa, Europa FM). Riia, Vilnius, Pariis, Bukarest ja Sofia näevad sama probleemi eri osi.

Lahendamata jääb päritolu ja vastutuse küsimus. Rumeenia ja EL-i allikad käsitlevad Galațit Venemaa vastutusena. Constanța juhtum on ebaselgem: teadete järgi plahvatas Ukraina meredroon, samal ajal kui Kiiev süüdistas kontrolli kaotamises Venemaa segamist (AP). Materiaalne päritolu, õiguslik vastutus ja poliitiline vastutus ei pruugi osutada samasse suunda.

Euroopa Parlament saab need eristused protokolli panna ja lükata järgmise eelarvevaidluse sensorite, tõrjevahendite, sadamate ja hüvitiste suunas. Ta ei saa siiski otsustada, millal piloot tule avab või kui palju riski valitsus piiriäärse küla kohal aktsepteerib. Euroopa drooniarutelu algab Strasbourgis, sest poliitikal on vaja kohta. Raskemad otsused tehakse juhtimiskeskustes, ministeeriumides ja rannikulinnades.