Europarlament nõuab 347-165 Slovakkia raha külmutamist

Kui Ungari sattus EL-is surve alla demokraatlike normide nõrgenemise tõttu, sai Viktor Orbán arvestada Poola ja Slovakkia toetusega, mis pehmendas tagajärgi. Robert Ficol sellist kaitset enam ei ole. Euroopa Parlament hääletas 347 : 165 resolutsiooni poolt, mis nõuab Euroopa Komisjonilt Slovakkia EL-i rahastuse külmutamist. Põhjuseks on riigi korruptsioonivastaste institutsioonide järjekindel lammutamine (European Parliament, n-tv). Hääletus on teravaim õigusriigikonflikt ametis oleva EL-i valitsusega pärast Ungari rahastuse külmutamist 2022. aastal.

Mida Fico lammutas

Resolutsioon loetleb konkreetse institutsioonilise kahju. Slovakkia kaotas eriprokuratuuri ja riikliku kriminaalameti, kaks asutust, mis uurisid kõrgetasemelist korruptsiooni. Kriminaalseadustiku muudatused vähendasid karistusi korruptsioonikuritegude eest ning korruptsioonisüüdistuste arv langes järsult. Valitsus kavandab ka sõltumatu rikkumisest teavitajate kaitse asutuse asendamist organiga, mille juhi nimetaks ametisse parlamendi esimees (European Parliament, Aktuality.sk).

Parlament kutsus komisjoni üles käivitama tingimuslikkuse mehhanismi ehk 2020. aasta määruse, mis lubab EL-il raha külmutada, kui õigusriigiprobleemid ohustavad eelarvet. Samuti nõuab parlament rikkumismenetlusi, mis on ametlik õiguslik samm EL-i õiguse rikkumise korral. Resolutsiooni eest vedanud Saksa roheliste eurosaadik Daniel Freund nimetas rahastuse külmutamist „tõhusamaks relvaks” kui artiklit 7, EL-i poliitilist niinimetatud tuumavõimalust, mis nõuab ühehäälsust ja mida pole kunagi lõpuni kasutatud. Freundi toetas ka CDU eurosaadik Niclas Herbst, mis lõi harva nähtava roheliste ja konservatiivide ühisrinde (EUobserver).

Liitlasi enam pole

Varasematest õigusriigivaidlustest eristab seda Fico täielik isolatsioon. Ungari uus peaminister Péter Magyar, kes alistas Orbáni aprillis, hääletas resolutsiooni poolt. Tema Tisza partei seadis Visegrádi neliku ehk Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia Kesk-Euroopa bloki taaselustamise tingimuseks, et Fico täidab nõudmised Ungari vähemuse õiguste kohta Slovakkias (Telex). Ungari, mis oli varem Slovakkia lähim liitlane EL-i jõustamismeetmete blokeerimisel, toetab nüüd survet Bratislavale. Magyari valimisvõit kõrvaldas piirkonnast viimase valitsuse, kes oli valmis Ficot kaitsma.

Poola peaminister Donald Tusk on alates ametisse astumisest 2023. aastal toetanud EL-i õigusriigi jõustamist. Tšehhi valitsusparteide eurosaadikud hääletasid poolt; Ficoga jäi samale poolele vaid Andrej Babiši opositsiooniline ANO (ČT24). V4, mis oli kunagi demokraatlike normide nõrgestajatele usaldusväärne kaitsekilp, toimib nüüd survevahendina omaenda liikme vastu.

Komisjoni järgmine samm

Resolutsioon ei ole siduv. Tingimuslikkuse mehhanismi saab käivitada ainult komisjon ning raha külmutamise peab heaks kiitma EL-i nõukogu, kus hääletavad liikmesriikide ministrid. Otsus tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega, seega ei saa ükski riik Ficot vetoga päästa. Poliitilised tingimused on tugevamad kui Ungari juhtumi ajal: valitsused, kes võiksid jõustamisele vastu seista, on vahetunud ning parlamendi surve on nüüd selgelt fikseeritud.

Komisjon on juba astunud esimesi samme: 2025. aasta novembris algatati rikkumismenetlus põhiseadusmuudatuste pärast ning 2026. aasta jaanuaris rikkumisest teavitajate kaitse muudatuste pärast (n-tv). Täielikku mehhanismi pole komisjon veel lubanud käivitada. Komisjoni esindaja sõnul Brüssel „ei kõhkle kasutamast kõiki vahendeid”, mis jätab komisjonile tegutsemisruumi, kuid ei tähenda lubadust kohe tegutseda (Brussels Watch).

Ungari pretsedent muudab olukorra keerulisemaks. Komisjon külmutas sama mehhanismi alusel suure osa Ungari EL-i rahast, kuid vabastas hiljem osa rahast vastuolulise otsusega, ilma et reformid oleksid kinnitatud. Slovakkia puhul selgub, kas vahendit rakendatakse järjekindlalt.

Slovakkia rahaline risk on suur. Riik sõltub tugevalt EL-i ühtekuuluvus- ja taasterahast. EL-i pettustevastane amet OLAF vähendas juba 2025. aasta mais Slovakkia eraldist 1,225 mln € võrra rikkumiste tõttu; täielik tingimuslikkuse mehhanismi alusel tehtav külmutamine oleks märksa valusam. President Peter Pellegrini, Fico koalitsioonipartner, nimetas hääletust „rahvusvaheliseks häbiks”, kuid ennustas, et raha tegelikult ei külmutata (Aktuality.sk).

Parlamendi hääletus annab komisjonile poliitilise katte tegutsemiseks. Edasine sõltub sellest, kui tõsiselt komisjon omaenda tööriistu võtab. Erinevalt Orbánist V4 solidaarsuse kõrgajal pole Ficol enam kedagi, kes tema eest läbi räägiks.