Meridiam toetab Küprose elektrikaablit

Küpros on ainus EL-i liikmesriik, mille elektrivõrk ei ole Euroopa võrguga ühendatud (Euroopa Komisjon). Kreetalt Küprosele kulgev merekaabel lõpetaks selle isolatsiooni. 5. augustil sõlmis Prantsuse taristuinvestor Meridiam lepingu, millega temast saab kaablit arendava Great Sea Interconnectori (GSI) enamusaktsionär (Baird Maritime, Proto Thema). Projektil on nüüd tõsiseltvõetav rahastaja. Täielikult kinnitatud ehituseelarvet sel veel ei ole.

Mida Meridiam ostis ja mis on endiselt puudu

Meridiam omandab üle 50% osaluse. Kreeka sõltumatu põhivõrguettevõtja ADMIE kontrollis projekti alates 2023. aasta oktoobrist, kui võttis selle üle varasemalt arendusstruktuurilt. ADMIE jääb vähemuspartneriks, juhib arendusetapis inseneritööd ja opereerib valminud kaablit (Iefimerida). Eraldi lepe Prantsuse kaablitootja Nexansiga katab merepõhja uuringud, mida inseneridel on vaja kaabli trassi ja merepõhja tingimuste kinnitamiseks (Newsit).

Järjekord on oluline. Uuringud eelnevad lõplikule investeerimisotsusele ehk hetkele, mil sponsorid võtavad kohustuse kogu ehitus päriselt rahastada. Meridiami sisenemine viib projekti uuringuetappi. See ei vii seda veel üle lõpliku investeerimisotsuse piiri.

Tehingu rahalisi tingimusi ei avaldatud. Baird Maritime kirjutas, et lepingu üksikasju ei tehtud teatavaks (Baird Maritime). Üks Kreeka väljaanne nimetas Meridiami investeeringu suuruseks 250 mln €, kuid Meridiam ei ole seda summat avalikult kinnitanud (in.gr). Täpne osalus, nõukogu koosseis ja omakapitali panus on endiselt teadmata.

Osa raha liigub juba praegu. Nagu To Brief varem kirjutas, oli Nexansile 2024. aasta lõpuks makstud 251,4 mln € ja toodetud 160 km kaablit, kuigi umbes 1,43 mlrd € pluss käibemaksu väärtuses lepingu täielikku tööde alustamise teadet ei olnud veel antud. Nexans pidas ka läbirääkimisi vahetellimuse üle, mis kataks ühenduse viibimise aja (Capital.gr).

Kes kaabli eest maksab

Kreeta-Küprose lõigu eelarveks hinnatakse umbes 1,9 mlrd € (Kathimerini, Euroopa Komisjon). EL-i ligikaudu 657 mln € toetus katab sellest umbes kolmandiku ning tuleb ühenduse piiriülese energiataristu programmist (EUR-Lex). Alles jääb umbes 1,24 mlrd €, mis peab tulema kolmest allikast: investorite omakapitalist, pangalaenudest ja elektriarvetele lisatavatest võrgutasudest.

Kulude jaotus tabab kõige tugevamalt Küprost. Kokkulepitud valem paneb 63% kaabli kuludest Küprosele ja 37% Kreekale. Küprose regulaatorid on ehitusetapiks juba heaks kiitnud 125 mln € elektriarvetele lisatavaid tasusid (Kathimerini). Surve raha kulutada on tegelik: pärast 2029. aastat võib Küprost oodata umbes 750 MW elektrivõimsuse puudujääk, kui Dhekelia ja Vasiliko vananevad tootmisüksused suletakse. Varasem planeering eeldas, et kaabel töötab 2030. aastaks (Cyprus Mail).

Võrguühendus ei tähenda siiski automaatselt odavamat elektrit. Võrgutaristu investeeringud makstakse tagasi võrgutasude kaudu, mille riiklikud regulaatorid lisavad elektriarvetele. Iirimaa 2026. aasta näide näitab mehhanismi: sealne otsus lisas majapidamiste arvetele umbes 41 € aastas, et rahastada võrgu uuendamist (The Irish Times). Küprosel on koormus majapidamise kohta suurem, sest väike elektriturg peab kandma oma suurusega võrreldes palju mahukamat taristuprojekti.

Euroopa Kontrollikoda on märkinud, et EL-i piiriülesed võrguprojektid venivad sageli ka siis, kui nende ehitamise põhjendus on tugev (Euroopa Kontrollikoda). GSI sobib sellesse mustrisse. Sponsorid on näidanud, et projekt liigub taas edasi. Nad ei ole veel avaldanud dokumente, mis tõendaksid, et kogu projekt on rahastatav.