Meridiamil on 66%, kaabel ootab kaldal

Kreeta ja Küprose vahelisele merepõhjale pole naasnud ükski uuringulaev. Kolm nädalat pärast seda, kui Prantsuse taristufond sai kontrolli kaabliprojekti üle, mis peaks lõpetama Küprose elektrilise eraldatuse, on meri endiselt tühi. Great Sea Interconnectoril (GSI) on nüüd tugevam omanik. Lahendamata on kaks küsimust, millest projekt tegelikult sõltub: kes maksab ja kes suudab merel töö uuesti käima saada.

Mida Meridiam ostis

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis teatas 5. augustil, et Pariisis tegutsev taristuinvestor Meridiam omandab GSI projektiettevõttes 66% osaluse. Kreeka põhivõrguettevõtja ADMIE, mis haldab riigi kõrgepingevõrku, jätab endale 34% ja jääb tehniliseks juhiks (Greek PM, Capital, Politis).

See muudab juhtimist, mitte ehituse seisu. Avalikest allikatest ei selgu ostuhind, juhatuse koosseis ega see, kes katab võimaliku kallinemise (Dnews). Projektis on nüüd kaks Prantsuse ettevõtet: Meridiam rahastaja ja omanikuna, Nexans kaabli tarnijana. See annab Pariisile marsruudi üle ärilise mõju, kuid projektiettevõtte kontrollimine ei tähenda veel rahastuse tagamist.

Projekti eelarve on ligikaudu 1,9 mlrd €. EL-i toetused Euroopa ühendamise rahastust, mis kaasrahastab piiriüleseid energiaühendusi, katavad umbes 657 mln € (Enerdata, Balkan Green Energy News). Ülejäänu, üle 1 mlrd €, peab tulema investoritelt, laenuandjatelt ja aja jooksul elektritariifide kaudu tarbijatelt. Teatatud umbes 1 mlrd € rahastamistaotlus Euroopa Investeerimispangale on endiselt hoolsuskontrollis, mitte kinnitatud laen (Proto Thema, CNA).

Küpros saab kaabli ja suure osa arvest

Küpros võib saada elektriühenduse, kuid suur osa kulust jõuab Küprose tarbijateni. EL-i piiriüleste energiaprojektide kulude jagamise reeglite järgi langeb Kreeka-Küprose lõigust ligikaudu 63% Küprosele. Seda ei maksta korraga riigieelarvest, vaid jaotatakse tulevastesse elektritariifidesse (Politis, Kathimerini Cyprus).

Pinge kasvab sellest, kui palju juba tehtud kuludest regulaatorid tunnustavad. ADMIE sõnul on ta kulutanud umbes 251 mln €, kuid Küprose regulaatorid on seni tunnustanud sellest vaid umbes 82 mln €. Vahe kandub otse tulevastesse tariifivaidlustesse (Proto Thema). Energeetikaminister George Papanastasiou sõnul ootab Nikosia Euroopa Investeerimispanga hinnangut, enne kui otsustab, kas riik paneb projekti omakapitali (SigmaLive). Opositsioonierakonnad AKEL ja DISY nõuavad Meridiami ja ADMIE lepingu tingimuste ning Küprose kogukohustuste täielikku avalikustamist (Kathimerini Cyprus).

Teadete järgi on Küpros sidunud oma 125 mln € panuse nähtava edenemisega merel: vaja on NAVTEX-it ehk mereteadet, mis lubab uuringulaevadel rahvusvahelistes vetes tegutseda, ning merepõhjatööde taaskäivitamist (Capital). Augusti keskpaigaks polnud kinnitatud NAVTEX-it avaldatud (Philenews).

Mida kaabel proovile paneb

GSI tähtsus ulatub ühest merekaablist kaugemale. See näitab, kas EL-i prioriteedistaatus ja toetusraha muutuvad päris taristuks olukorras, kus marsruut läbib Türgi vaidlustatud merealasid, mitu riiklikku regulaatorit peavad tariifides kokku leppima ning rahastus pole koos. Vastutusahel on selge: Meridiam kontrollib projektiettevõtet, ADMIE juhib tehnilist poolt, Küprose regulaatorid otsustavad, kui palju tarbijad maksavad, Euroopa Investeerimispank otsustab laenu üle ja NAVTEX määrab, kas töö merel saab jätkuda. Iga lüli võib projekti pidurdada.

Meediateadete järgi koordineerivad Kreeka peaminister Mitsotakis, Küprose president Nikos Christodoulides ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron uuringute taaskäivitamist, võimalik et Prantsuse laevadega (Les Echos). Avalikest allikatest ei nähtu Prantsuse riigigarantiid. Järgmine tõend on NAVTEX-i number, laeva nimi ja uuringuseadmed Kreeta ja Küprose vahelises vees. Seni on projekt parandanud omanikeringi, kuid ehitus pole edasi liikunud.