Meridiam võtab 66%, ülekulude risk jääb varju

Prantsuse taristuinvestor Meridiam leppis sel nädalal kokku, et ostab 66% Great Sea Interconnectorist, kavandatavast merealusest elektrikaablist Kreeta ja Küprose vahel (Greek Prime Minister). Kreeka võrguettevõttele ADMIE-le jääb 34% ja tehniline juhtroll (Powergame). Tehing annab seiskunud projektile selle, millest seni puudus oli: erainvestori, kes on valmis oma kapitali sisse panema. Avalikustamata on aga aktsionäride leping, sealhulgas see, kes katab ehituse kallinemise. 1,9 mld € maksva kaabli puhul, mida rahastatakse osaliselt tarbijate elektriarvete kaudu, on see keskne küsimus.

Küpros on ainus EL-i liikmesriik, mille elektrisüsteem töötab Euroopa võrgust täielikult eraldi (European Commission). Ühendus annaks saarele ligipääsu mandri-Euroopa elektriturule ja vähendaks sõltuvust imporditud kütusest. Poliitiline eesmärk on selge: Küpros liidetakse Euroopa elektrisüsteemiga. Vaidlus käib selle üle, kes maksab arve, kui ehitus venib või kallineb.

Kes kannab kulu

Kreeta-Küprose lõigu maksumuseks hinnatakse 1,9 mld € (Knews Kathimerini Cyprus). Umbes 657 mln € tuleb EL-i Euroopa ühendamise rahastust, mis toetab piiriülest taristut (Cyprus Mail). Ülejäänu peab tulema omakapitalist, laenurahast ja reguleeritud tulust. Viimane tähendab, et tarbijad maksavad osa kulust elektriarvel võrgutasude kaudu.

Regulaatorid jagasid pikaajalise koormuse nii: 63% Küprosele, 37% Kreekale. Põhjendus on, et isolatsiooni lõpetamisest võidab rohkem Küpros (Kathimerini Cyprus).

Küprose tarbijatelt tahetakse raha juba enne kaabli valmimist: 25 mln € aastas viie aasta jooksul ehk kokku 125 mln € ehitusperioodil (Iefimerida). Esimene makse külmutati, kui ametnikud viitasid poolikule rakendamisele ja vaidlusele selle üle, millisest allikast raha tuleb (Cyprus Mail). Küpros tõrgub juba praegu maksmast kaabli eest, mida veel olemas ei ole.

Mida Meridiami raha tegelikult ostab

Meridiam rahastab merepõhja uuringute ülejäänud 40%. Need uuringud on vajalikud kaablitrassi lõplikuks määramiseks. Samuti võib Meridiam hüvitada ADMIE-le 66% senisest 251,4 mln € kulust (Powergame). Prantsuse kaablitootja Nexansiga sõlmitud paralleelne kokkulepe sihib uuringute taaskäivitamist septembris (SigmaLive).

See ei tähenda veel rahastuse lõplikku sulgemist, kus kogu finantspakett on õiguslikult siduv. Küprose energiaminister Michael Damianos ütles, et valitsus ootab endiselt Euroopa Investeerimispanga hoolsuskontrolli, enne kui otsustab, kas riik võtab projektis osaluse (Euronews Greek). Nagu kirjutasime kokkuleppe väljakuulutamisel, on omanikustruktuur muutunud, kuid otsustavad finantskohustused seisavad veel ees. Ostuhind, nõukogu koosseis, vetoõigused ja ülekulude jaotus ei ole avalikud.

Kaabel kulgeb vaidlustatud vetes

Les Echos raamis Meridiami tuleku Türgi surve, Küprose-siseste vaidluste ja Prantsuse-Kreeka koostöö kaudu (Les Echos). See ei ole rahast eraldi teema. Vaidlustatud vetes töötavad uuringulaevad võivad sattuda viivitustesse. Viivitused kasvatavad ehitaja ja rahastaja kulusid. Just aktsionäride leping peaks näitama, kas kallinemise neelab erakapital või tarbijate võrgutasu. Euroopa Kontrollikoda on hoiatanud, et EL-i piiriülesed elektriprojektid venivad sageli ka siis, kui poliitiline põhjendus on tugev (European Court of Auditors).

Projekti õnnestumisel võidab kõige rohkem Küpros: saarel tekib väljapääs elektriisoleeritusest turule, mis võib parandada varustuskindlust ja tuua odavamat importelektrit. Meridiam ja ADMIE saavad reguleeritud vara, mille lubatud tootlus on teadete järgi 8,3% ning sellele lisandub 3,7% preemia 17 aastaks (Kathimerini). Kreeka tarbijate otsene koormus on 37%, kuid ADMIE 251,4 mln € senine kulu tähendab, et riskis on ka Kreeka reguleeritud süsteemi kapital.

Kulude kasvamisel on kõige selgemad kaotajad Küprose tarbijad: nende kanda on 63% koormusest ja nad maksavad ehitustasu enne, kui kaablist liigub esimene elektrienergia. Meridiami tehing muudab projekti usutavamaks. Läbipaistvamaks see seda ei muuda.