Merz jahib Aserbaidžaani gaasi

Saksamaa kantsler Friedrich Merz võõrustas sel nädalal Berliinis Aserbaidžaani presidenti Ilham Alijevit, et arutada tihedamaid energia- ja kaubandussuhteid (Euronews). Kohtumise viisakas diplomaatiline vorm varjas praktilisemat küsimust: kui suur osa Euroopa Vene gaasist loobumise plaanist toetub tarnijale, kelle sisepoliitika teeb Berliini demokraatiasõnumi ebamugavaks?

Lubadus, mitte leping

Saksamaa ei avasta Aserbaidžaani alles nüüd. Ta liitub gaasisüsteemiga, mida Itaalia, Kreeka ja Bulgaaria on kasutanud aastaid. Selle poliitiline alus on EL-i ja Aserbaidžaani 2022. aasta juuli memorandum, milles Euroopa Komisjon lubas toetada Aserbaidžaani gaasitarnete kasvatamist vähemalt 20 miljardi kuupmeetrini aastas 2027. aastaks (European Commission). Memorandum ei ole EL-i õigusakt ega ostutellimus. Siduvad kohustused tekivad eraldi ärilepingutest ettevõtete vahel.

Füüsiline tarnekanal on olemas. Aserbaidžaani gaas liigub kolme ühendatud torujuhtme kaudu läbi Kaukaasia ja Türgi ning jõuab EL-i Trans-Aadria gaasijuhtme ehk TAP-i kaudu, mis läbib Kreekat ja Albaaniat ning väljub Lõuna-Itaalias (TAP, IEA). 2025. aastal tarnis Aserbaidžaan EL-i riikidele ligikaudu 12,5 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis moodustas umbes 8,1% EL-i torugaasi impordist (kmetro0.eu, Balcani Caucaso). Need on reaalsed mahud, kuid mitte Venemaa asendus.

20 miljardi kuupmeetri eesmärgini jõudmine eeldab investeeringuid uutesse Aserbaidžaani gaasiväljadesse, TAP-i füüsilist laiendamist üle praeguse 10 miljardi kuupmeetri projektivõimsuse ning ostjaid, kes on valmis sõlmima pikaajalisi lepinguid, mida Bakuu enne kapitali sidumist nõuab (Serbia Energy).

Saksamaa siseneb, põhjapoolne tee on puudulik

Saksamaa huvi on seotud konkreetse tehinguga: riigi toetatud gaasikaupleja SEFE sõlmis Aserbaidžaani riikliku naftafirma SOCAR-iga kümneaastase lepingu, mille maht on 1,5 miljardit kuupmeetrit aastas alates 2025. aastast (Azernews). See annab Berliinile ärilise jalajälje koridoris, mille raskuskese on seni olnud Kagu-Euroopas.

Lõunast tuleva gaasi viimine Saksamaale eeldab niinimetatud vertikaalset koridori: torujuhtmete ahelat, mis ühendab Kreeka, Bulgaaria ja Rumeenia gaasivõrgud ning võimaldab gaasi põhja suunata. Bulgaaria võrgutäiendused on kavandatud 2026. aasta lõppu, kuid marsruut sõltub endiselt sellest, kas teele jäävad riigid lepivad kokku kulude jagamises, toruvõimsuse broneerimises ja selles, kuidas gaas suure nõudluse ajal põhja liigub. Need küsimused ei ole lahendatud.

Ungari näitab, kuidas mitmekesistamise jutule võib anda poliitilise kaalu ka siis, kui mahud seda ei toeta. Budapest sõlmis lepingu 800 miljoni kuupmeetri ostmiseks kahe aasta jooksul, mis vastab ligikaudu 3%-le Ungari aastasest impordist (Makronom). Valitsus esitleb seda iseseisva energiastrateegiana. Samal ajal kulutas Ungari 2026. aasta esimese viie kuuga Venemaa torugaasile rohkem kui ükski teine EL-i liikmesriik (Telex). Väike Aserbaidžaani leping aitab mitmekesistamise lugu rääkida, kuid ei muuda sõltuvuse põhistruktuuri.

Õigusklauslit ei ole, läbipaistvust samuti mitte

EL-i gaasimemorandum Bakuuga ei sisalda tarnetega seotud jõustatavaid inimõigustingimusi (European Commission). Human Rights Watch kirjeldab Aserbaidžaani repressiivse riigina (HRW). Pärast Aserbaidžaani 2023. aasta Mägi-Karabahhi pealetungi nõudis Euroopa Parlament Bakuu-vastaseid sanktsioone ja kutsus EL-i üles lõpetama gaasisõltuvuse Aserbaidžaanist (Euronews). Komisjoni energiadiplomaatia liikus vastupidises suunas.

Koridori saadab ka teine kahtlus. Global Witness hoiatas, et Aserbaidžaan võib kasvatada EL-i suunatud eksporti osaliselt nii, et impordib sisetarbimiseks Venemaa gaasi ja vabastab oma toodangu Euroopale (Global Witness). See ei tõesta Venemaa gaasi ümbermärgistamist, kuid nõrgendab väidet, et tegemist on puhta katkestusega Venemaa tarnetest.

Euroopa on muutnud Aserbaidžaani kasulikuks enne, kui suhe on muudetud vastutavaks. „Võta või maksa” klauslid, mis kohustavad ostjat maksma ka kasutamata gaasi eest, hinnavalemid ja väljumistingimused, mis määravad Euroopa tegeliku riski, ei ole avalikud. Kuni valitsused neid tingimusi ei avalda, palutakse valijatel uskuda, et Vene gaasist loobumine ei asendu uue sõltuvusega, millel on parem nimi.