Merz lõpetab telefoni teel haiguslehed

Friedrich Merz on valinud oma majanduspoliitilise joone: pakkumispoolne distsipliin. Saksamaa kantsleri koalitsioonipakett karmistab sotsiaaltoetusi, piirab haiguslehti ja muudab töölevõtmise lihtsamaks. Eeldus on selge: kui rohkem inimesi töötab rangematel tingimustel, järgneb kasv. Saksamaa põhiprobleem on aga tootlikkus ehk see, kui palju väärtust loob üks töötund. Kui üks töötund annab liiga vähe lisandväärtust, ei lahenda probleemi pelgalt töötundide juurde surumine.

Kolm hooba, üks loogika

Paketis on kolm majanduslikku hooba. Esiteks muutub sotsiaalabi tingimuslikumaks. Koalitsioon asendab Bürgergeldi, Saksamaa töötutele mõeldud põhisissetuleku toetuse, Grundsicherungiga. Uus süsteem nõuab kiiremat tööpakkumiste vastuvõtmist, kontrollib vara varem ja karistab reeglite rikkumist karmimalt (Corriere d'Italia, Euronews PL).

Teiseks muutub töölt puudumine keerulisemaks. Kaotamisele lähevad telefoni teel väljastatavad haiguslehed, mis seni võimaldasid töötajal saada arstitõendi arstile helistades, mitte vastuvõtule minnes (DW). Pensioniiga tõuseb üle 67 aasta.

Kolmandaks lõdvenevad töölevõtmise reeglid. Tähtajalisi lepinguid saab lihtsamalt pikendada ja vallandamiskaitse nõrgeneb (Il Fatto Quotidiano, Al Jazeera). Paketti täiendab keskmise sissetulekuga inimestele mõeldud maksuleevendus, mida rahastatakse kõrgema maksumääraga suurimatele teenijatele.

Ühe turuhinnangu järgi võivad reformid tõsta Saksamaa pikaajalise kasvutempo umbes 0,4%-lt 0,7%-le (Biz Chosun). See oleks märgatav, kuid mitte majanduslik pööre. Ükski sõltumatu institutsioon pole seda arvu kinnitanud.

Tööjõudistsipliin ei kata investeerimislünka

Reformide loogika tuleb klassikalisest pakkumispoolsest majanduspoliitikast: eemalda tootmist takistavad piirangud ja kasv tekib. Saksamaa tööturul ei paista aga peamine probleem olevat tööjõu puudus üldiselt. Tööhõive langes 2026. aasta mais aastavõrdluses 0,4% (Destatis). Ettevõtted vähendavad töötajate arvu, mitte ei värba paaniliselt.

Saksamaal on tegelikke tööjõupuudusi hoolduses, ehituses ja oskustööliste seas. Need puudujäägid tulenevad aga väljaõppe kitsaskohtadest ja demograafilisest survest, mitte liiga heldetest toetustest. Laiem probleem on mujal: BNP Paribas Economic Research leidis, et ettevõtete reaalne teadus- ja arenduskulu kasvas aastatel 2020–2024 USAs palju kiiremini kui EL-is. Euroopa koroonajärgse tootlikkuse aeglustumise taga on uuringu järgi tehnoloogiainvesteeringute nappus, mitte liiga mugav sotsiaalsüsteem (BNP Paribas).

Karmimad toetusreeglid ei loo paremat tarkvara, kiiremaid ehituslubasid ega odavamat elektrit. Kui pudelikael on energiakulu, taristuvõlg ja aeglane digitaliseerimine, suurendab inimeste tööturule surumine pinget, kuid ei loo iseenesest rohkem toodangut.

Kes võidab, kes kaotab

Kõige otsesemalt võidavad tööjõumahukate sektorite tööandjad: töölt puudumise kulu väheneb, tööotsijate hulk suureneb ja lühiajaline värbamine muutub lihtsamaks (Finance Yahoo). Keskmise sissetulekuga leibkonnad võivad maksuleevendusest võita, kuid tõsist hinnangut maksude ja toetuste koosmõju kohta pole veel avaldatud.

Kaotajad on selgemalt nähtavad: toetusesaajad, keda ootavad karmimad sanktsioonid; krooniliste haigustega töötajad, kes kasutasid telefonikonsultatsioone; vanemad töötajad, kelle pensionileminek lükkub kaugemale; ning ajutised töötajad, kelle ebakindlus suureneb (Aktuálně.cz). Lisandub makromajanduslik risk: kui toetusi kärbitakse ajal, mil kasv on nõrk, võib majapidamiste tarbimine väheneda ja nullida osa tööjõupakkumise kasvust.

Mida Saksamaa naabrid ootavad

Saksamaa on euroala suurim majandus. Saksamaa tööstusest sõltuvad Poola allhankijad ei jälgi eeskätt sotsiaalpoliitilist retoorikat, vaid seda, kas reformid jõuavad tegelike investeerimistellimusteni (Interia, Rzeczpospolita). Itaalia kommentaatorid osutasid vastuolule: kui Berliin ise ühendab nüüd sotsiaalse distsipliini riigi toetatud auto- ja kiibitööstuse strateegiaga, on tal Brüsselis raskem nõuda teistelt ranget eelarvejoont (Corriere).

Merz peab nüüd näitama, et pakett toob investeeringuid, mitte ainult karmimaid reegleid. Saksamaa naabrid, kelle tehased sõltuvad Saksa tellimustest, näevad vahet enne, kui see jõuab koondandmetesse.