Merz lõpetab €100 billion hävitajaprojekti

Partnerlus, mis pidi näitama Euroopa võimet end ise relvastada, lagunes sel nädalal. Saksamaa kantsler Friedrich Merz lõpetas Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania FCAS-programmi pärast üheksat aastat, ligi 4 mld € kulutamist ja ilma ühegi lendava prototüübita. Mandri kõige ambitsioonikam kaitseprojekt jooksis kinni, sest Dassault Aviation ja Airbus ei suutnud kokku leppida, kes juhib (aviospace.org, Euronews).

FCAS ehk Future Combat Air System käivitati 2017. aastal. Eesmärk oli ehitada kuuenda põlvkonna hävitaja, relvastatud droonid ja neid ühendav „lahingupilv" ehk võrgustik, mis seob lennukid, sensorid ja mehitamata platvormid ühtseks lahingusüsteemiks. Programmi elutsükli maksumuseks hinnati 100 mld €. Mõte oli lihtne: Euroopa kaks suurimat majandust ehitavad oma relvasüsteemi, sõltumata Ameerika Ühendriikidest. Tegelikult vaidlesid nad kümme aastat patentide ja tulude jaotuse üle.

Tööstuslik võimuvõitlus uputas strateegilise plaani

Dassault’ juht Éric Trappier nõudis ligikaudu 80 % kontrolli ega tahtnud Airbusiga tundlikke andmeid jagada, kuigi algne kokkulepe andis igale osapoolele, Prantsusmaale, Saksamaale ja Hispaaniale, võrdse 33 % osa (Euronews, EFE). Julgeolekuanalüütik Frank Sauer sõnastas selle otse: „Lõpuks torpedeeris Éric Trappier hävitajaprojekti" (n-tv.de).

Ettevõtete vastasseisu all oli sügavam strateegiline lahknevus. Prantsusmaa vajas tuumarelva kandvat ja lennukikandjalt tegutsevat lennukit. Saksamaal sellist vajadust ei olnud. Need lähtuvad eri sõjalisest doktriinist. Merz seadis projekti loogika kahtluse alla juba veebruaris, väites, et droonid on mehitatud hävitajatest olulisemad. Kui ta juuni alguses Trappier’ga viimast korda kokkulepet otsis, ei läinud vestlus hästi (Le Grand Continent).

Kolm rada seal, kus vaja olnuks üht

Euroopa seisab nüüd täpselt selle killustumise ees, mida tema kaitsepoliitika tööriistad pidid vältima.

Prantsusmaa arendab Dassault’ ainujuhimisel edasi Rafale F5 uuendust ja lahingudrooni (Dassault Aviation). Saksamaa Airbus käivitas mõne tunni jooksul algatuse „Team Gen 6": kaheksa ettevõtet pakuvad uut hävitajat Saksa tööstusliku juhtimise all, tõenäoliselt koos Rootsi Saabiga (Spiegel, Zeit).

Saksamaa kõige realistlikum varuplaan, liitumine GCAP-iga ehk Ühendkuningriigi, Itaalia ja Jaapani kuuenda põlvkonna hävitajaprogrammiga, on samuti ebakindel. Programmi 686 mln naela suurune vaheleping lõpeb 30. juunil ning London ei ole avaldanud kaitsekulutuste plaani, mis avaks pikaajalise rahastuse. BAE Systems hoiatas, et ilma jätkulepinguta suunatakse üle 4 000 inseneri mujale (National Security Journal). Teisisõnu ei pruugi Saksamaa peamine alternatiiv oma hävitaja ehitamisele suve üle elada.

Kes maksab, kes õlgu kehitab

Euroopa Komisjon püüdis kahju vähendada. Komisjoni pressiesindaja Thomas Reignier kinnitas, et ümberrelvastumise kava „on endiselt väga elus", ja osutas SAFE-ile, EL-i kavandatavale 150 mld € kaitseotstarbelisele laenurahastule (El Español). Komisjoni eeldus on, et Brüssel saab odavate laenudega suunata ettevõtted piiriülesesse koostöösse, mida nad ise ei valiks. FCAS näitas selle eeldustest piire: raha ei parandanud Dassault’ ja Airbusi usalduskriisi ning SAFE ei sisalda mehhanismi, mis välistaks sama mustri kordumise.

Belgia peaminister Bart De Wever nimetas projekti kokkuvarisemist „täielikuks rumaluseks", mille taga oli Prantsuse-Saksa „ülbus" (n-tv.de). Poola käsitles uudist kinnitusega oma valikule: esimesed F-35 hävitajad maandusid Łaski lennubaasis mais, näidates Varssavi jaoks, et Ameerika relvastuse ostmine töötab paremini kui Euroopa ühise relvastuse ehitamine (rp.pl).

Kõige ebavõrdsema löögi sai Hispaania. Riigi FCAS-koordinaator Indra kukkus Madridi börsil päev enne ametlikku teadet 4,2 % (Cinco Días). Kaitseminister Margarita Robles süüdistas tööstust, mis pani „oma huvid Euroopa julgeolekust ettepoole", kuigi Hispaania osales projektis noorema partnerina ja tal oli vähe hoobasid Prantsuse-Saksa tüli peatamiseks (Europapress).

Üks osa projektist jääb alles: lahingupilv ehk võrgustikuarhitektuur, mis ühendab lennukid, droonid ja sensorid. Mõlemad valitsused kinnitasid selle jätkumist, kuid juhtimismudel arutatakse läbi Prantsuse-Saksa ministrite nõukogul 17. juulil (Tagesschau). Lepinguid ega rahastamisraami veel ei ole.

Paralleelne MGCS-programm, Prantsuse-Saksa järgmise põlvkonna tankiprojekt, on kogunud samuti kümnendi jagu viivitusi ega ole jõudnud prototüübini (Le Grand Continent). Saksamaa peab nüüd valima Team Gen 6 arendamise, GCAP-iga hilise liitumise või täiendavate Ameerika F-35 hävitajate ostmise vahel (Defense News). Ükski neist teedest ei too Euroopale kuuenda põlvkonna hävitajat enne 2050. aastaid.