Merz seob Ukraina rahastuse EL-i eelarvega

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles ELi juhtidele, et järgmise pikaajalise eelarvega ei saa kokku leppida enne, kui kõik liikmesriigid „eranditult“ panustavad Ukraina 2027. aasta rahastamisse õiglaselt (Financial Times, F.A.Z.). Ta pole midagi veto peale pannud. Kuna eelarve vajab kõigi valitsuste heakskiitu, annab tema tingimus Saksamaale läbirääkimistel mõjuvõimu. Uute Ukraina laenude suhtes kõhklevad pealinnad on sellele juba vastanud.

Kiri saadeti Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale, kes juhatab ELi juhtide tippkohtumisi. Merz ütles 10. novembri pressikonverentsil, et Ukraina rahastamises kokkuleppimine on eelarve vastuvõtmise eeltingimus. Samuti välistas ta praeguse Ukraina laenu kordamise: sellega liitus 24 valitsust, kolm jäid kõrvale (Saksamaa valitsuse stenogramm). Kirja esimestest tagajärgedest kirjutasime eile (To Brief).

Kui palju raha on vaja?

Siin on kaalul kaks rahasummat, mida on lihtne segi ajada. Esimene on juba otsustatud: ELi õigusesse kirjutatud kuni 90 miljardi euro suurune laen aastateks 2026 ja 2027 (EUR-Lex). Laenuga liitus 24 valitsust. See näitab, et EL saab Ukrainat rahastada ka kõigi liikmesriikide osaluseta (nõukogu).

Vaidlus käib teise summa üle. Ukrainal on olemasolevate plaanide kõrval vaja veel umbes 70 miljardit eurot (European Pravda). See puudujääk tuleb katta esimesena. Majandusvolinik Valdis Dombrovskis ütles, et EL kaalub sellest ligikaudu 45 miljardi euro rahastamist. Euroopa Komisjon ehk ELi täidesaatev organ pole võimalikke lahendusi veel esitanud.

Järgmine eelarve seda puudujääki õigel ajal ei kata. Ukraina jaoks mõeldud eraldi reserv jõustub alles 2028. aastal (EUR-Lex).

Kes saab kokkuleppe peatada?

Iga valitsus peab heaks kiitma järgmise pikaajalise eelarve, mis seab ELi kulutustele piirid aastateks 2028–2034 (EUR-Lex). Seega saab Saksamaa eelarvekokkulepet takistada, nagu ka iga teine liikmesriik. See ei halvaks kogu ELi tegevust: aluslepingu järgi kehtivad viimase aasta kulupiirid kokkuleppe saabumiseni edasi.

Slovakkia peaminister Robert Fico kasutas seda vastastikust mõjuvõimu. Ta nimetas Merzi sammu „väljapressimiseks“ ja ütles, et kui Saksamaa püüab eelarvet blokeerides kõiki Ukraina laenuga liituma sundida, takistab ka Slovakkia eelarve vastuvõtmist (TASR). Fico ähvardus eeldab, et Berliin tegutseb esimesena. Hääletuseni pole kumbki jõudnud.

Bulgaaria president Rumen Radev valis teise tee. Ta välistas uue laenu, kuid ütles, et Bulgaaria ei takista teistel sellega edasi minemast (Bulgaaria rahvusraadio). Radev viitas Bulgaaria senisele abile: elektritarnetele ja Ukraina perede toetamisele.

Tšehhi ja Ungari jäävad nende seisukohtade vahele. Tšehhi peaminister Andrej Babiš toetas Ukraina pikaajalist toetamist ELi kaudu, kuid oli vastu eelarve kokkuleppe sidumisele Ukraina rahastamisega (Tšehhi valitsus). Ungari Péter Magyar toetas humanitaarabi, kuid välistas Ungari nimel uue laenu võtmise või tagatiste andmise (HVG). Kumbki ei ähvardanud vetoga ega lubanud rahastamises osaleda.

Ka Ukraina toetajad kahtlevad Merzi lähenemises. Poola Euroopa asjade aseminister Ignacy Niemczycki hoiatas, et kahe läbirääkimise sidumine võib kokkuleppe saavutamise raskemaks teha (Euronews Polska). Varssavi soovib Ukrainale raha leida, kuid kahtleb, kas eelarvega surve avaldamine viib selleni kiiremini.

Costa püüab hoida kahte teemat lahus. Ta on lubanud arutada Ukrainat laiemalt 13. novembril Dublinis, kuid viinud rahastamise üksikasjad eraldi tippkohtumisele 26.–27. novembril (Euronews, nõukogu).

Mida Merz saab ja mida ei saa sundida?

Merz saab järgmise ELi eelarve kokkulepet venitada seni, kuni on valmis selle poliitilist hinda kandma. Seda teavad kõik teised pealinnad. Tema mõju ei ulatu selleni, et ta saaks sundida iga valitsust laenuga liituma. Senine 90 miljardi euro kokkulepe näitab, et ELi õigus lubab laenu anda ka valitsuste rühmal, kui teised kõrvale jäävad. Merzi nõudmine kõigi riikide osaluse kohta lähtub seega poliitikast, mitte õigusest.

Mõlemat poolt piirab üks asjaolu: kuni Euroopa Komisjon pole esitanud plaani 2027. aastaks vajaliku lisaraha kohta, ei tea ükski valitsus, kui palju temalt õiglast panust oodataks. Tegelikud läbirääkimised algavad siis. Merz on juba teinud selgeks, et Ukraina rahastamiseta eelarvekokkulepet ei tule.