Merzi CDU kukkus alla 5%

Friedrich Merzi juhitud kristlikud demokraadid jäid Mecklenburg-Vorpommernis 20. septembril esialgsete tulemuste põhjal alla 5 protsendi ning langesid Berliinis teisele kohale (NDR, Deutschlandfunk). Merz nimetas tulemust „katastroofiks“ ja lubas reforme kiirendada (Boursorama/Reuters). Kaks kaotust ei sunni teda ametist lahkuma. Küll aga võivad need raskendada valitsusel selliste Euroopa-kohustuste toetamist, mis lähevad Saksamaa valijatele maksma.

Kaks protesti, kaks suunda

Mecklenburg-Vorpommernis juhtis paremäärmuslik AfD umbes 38 protsendiga, talle järgnes SPD ligikaudu 35 protsendiga. CDU kogus vaid umbes 4,9 protsenti. Kui tulemus kinnitub, jääks erakond esimest korda Saksamaa liidumaa parlamenti ehk Landtagi pääsemiseks nõutavast künnisest allapoole (NDR, Rostock Heute). SPD-st liidumaa peaminister Manuela Schwesig peaks alustama koalitsioonikõnelusi väiksemate erakondadega, jättes AfD ja nõrgenenud CDU valitsusest välja.

Berliinis sai esikoha vasakpartei Die Linke umbes 25,5 protsendiga, CDU jäi ligikaudu 20 protsendiga teiseks (Deutschlandfunk, Tagesschau). Tagesspiegel kirjutab, et Die Linke võitis endisi SPD valijaid, varem valimistel mitte osalenud inimesi ja nooremaid berliinlasi. Erakond lubas rakendada 2021. aasta Berliini referendumit, millega toetati suurte elamukinnisvaraportfellide ühiskondlikku omandisse viimist. Die Linke juhitud koalitsioon vahetaks välja senise CDU juhitud linnavalitsuse ja muudaks Berliini poliitilist suunda.

Valijad karistasid föderaalvalitsuse erakondi piirkonniti erinevatel põhjustel, kuid valimismehhanism oli sama: poliitilistel äärtel olid neile alternatiivid olemas ja valijad kasutasid neid.

Miks Merz jääb ametisse ja mis muutub raskemaks

Saksamaa põhiseadus teeb liidukantsleri ametist eemaldamise ilma uue kantsleri samaaegse valimiseta peaaegu võimatuks. Bundestag saab kantsleri umbusaldada üksnes siis, kui valib samal hääletusel tema asemele uue (Basic Law, Art. 67). CDU/CSU-l ja SPD-l on Bundestagis endiselt kokku 328 kohta 630-st ehk kaksteist kohta üle enamuse piiri (Bundestag).

Liidumaade valimistulemused mõjutavad föderaalseadusi Bundesrati kaudu. See on parlamendi ülemkoda, kus iga liidumaa valitsus annab oma hääled blokina. Berliinil on neli ja Mecklenburg-Vorpommernil kolm häält (Bundesrat). Seitsmest häälest üksi blokeeriva vähemuse moodustamiseks ei piisa. Kui aga liidumaa koalitsioonipartnerid föderaalseaduse suhtes eriarvamusele jäävad, hoidub liidumaa tavaliselt hääletamisest. Bundesrati nõusolekut nõudvate seaduste puhul, mis puudutavad näiteks maksutulu jaotust, liidumaadele langevaid kulusid ja teatud EL-iga seotud meetmeid, mõjub erapooletuks jäämine sisuliselt vastuhäälena (Bundestag, legislative procedure).

Die Linke juhitud Berliini valitsus asendaks CDU prioriteete toetanud linnavalitsuse. SPD juhitud koalitsioon Mecklenburg-Vorpommernises, kuhu tõenäoliselt kuuluksid Schwesigi vasakpoolsed partnerid, võib tuua olukordi, kus liidumaa jääb hääletusel erapooletuks, kuigi senine valitsus oleks Merzit toetanud. Kumbki muutus ei pööra föderaalpoliitikat üksi ümber. Mõlemad vähendavad aga kantsleri võimalusi seadusi Bundesratist läbi suruda.

EL-i eelarve on esimene proovikivi

Saksamaa hääled ja vetoõigused Brüsselis ei muutu. Aastate 2028–2034 EL-i eelarve ehk mitmeaastane finantsraamistik vajab liikmesriikide ühehäälset heakskiitu vastavalt EL-i toimimise lepingu artiklile 312. Saksamaa läbirääkimispositsiooni määrab föderaalvalitsus, mitte Merz isiklikult, ning koalitsioonipartner SPD mõjutab seda, millise seisukohaga valitsus Brüsselisse läheb.

Just koalitsioonisuhted annavad valimistulemusele föderaalse mõõtme. SPD peasekretär Lars Klingbeil ütles, et valitsus ei suutnud valijaid oma reformikava vajalikkuses veenda (AFP). Le Monde nimetas tulemust Merzi erakonna ajalooliseks kaotuseks. L'Opinion märkis, et Merz kinnitas tagasilöökidest hoolimata kavatsust reformidega jätkata. Ükski Euroopa valitsus ei ole seostanud valimistulemusi avalikult Saksamaa läbirääkimispositsiooni muutumisega. Tõenäoline piirang tekib sisepoliitikast: omaenda tulevasi valimisi arvestavad CDU Bundestagi liikmed võivad suurema Saksamaa panuse EL-i eelarvesse või teiste kulukate kohustuste toetamist vältida, kui valijad on erakonda juba karistanud.

Valimised ei muutnud Saksamaa formaalseid võimalusi EL-is. Küll aga suurenes nende kasutamise sisepoliitiline hind. Ükski koalitsioonipartner, fraktsioon ega Euroopa valitsus ei ole veel sundinud Merzit poliitikat muutma, kuid tal on nüüd vähem ruumi veenda oma erakonda ja valitsuspartnereid, et ebapopulaarsed Euroopa-kohustused on nende hinnast hoolimata vajalikud.