MOL tõrjub Vene kontrolli NIS-ist

Serbia sõlmis 16. juunil Ungari MOL-iga aktsionäride lepingu, mis muudaks riigi peamise naftafirma NIS-i (Naftna Industrija Srbije) juhtimist. See jõustub ainult siis, kui Gazprom Neft nõustub kontrollpaki müügiga ja USA rahandusministeeriumi sanktsiooniamet OFAC kiidab ülemineku heaks (MOL/BSE PDF, Balkan Green Energy News). Praegu on tegemist juhtimismudeliga ettevõttele, millel on endiselt Venemaa aktsionärid, mis vajab toornafta ostmiseks USA luba ja mis haldab Serbia ainsat rafineerimistehast. Kehtiv USA tegevusluba lõpeb 1. juulil ehk kahe nädala pärast.

Pančevo: üks rafineerimistehas, varuplaani pole

NIS on Serbiale kriitiline Pančevo tõttu. Belgradi lähedal asuv rafineerimistehas töötleb umbes 4,8 mln tonni toornaftat aastas ja on riigis ainus (Focus, NIS). Hinnangute järgi katab NIS Serbia kütuseturust 80-95% (EnergyNews.pro, Večernji list). Mõlemal juhul on järeldus sama: kui Pančevo seiskub, ei ole Serbial kodumaist asendust.

Gazprom Neftile kuulub NIS-is 44,85% ja Gazpromile veel 11,30%, Serbia osalus on ligikaudu 29,87% (BTA). Kuna ettevõte on Venemaa kontrolli all, piiravad OFAC-i sanktsioonid tehinguid NIS-iga. Pangad, toornafta tarnijad, kindlustajad ja teenusepakkujad võtavad ilma USA selge loata NIS-iga suheldes õigusliku riski (BizSrbija). See luba antakse ajutiste litsentsidena. NIS-i tegevusluba on pikendatud 1. juulini (Marketscreener/Reuters). MOL-il on eraldi luba omandamiskõneluste jätkamiseks (European Western Balkans). Mõlemad on lühiajalised ja võivad aeguda.

Kui litsentsid lõpevad enne kokkulepet, võib NIS kaotada ligipääsu toornafta ostmisele, maksete arveldamisele ja tarnelepingutele (BizSrbija). Ühe rafineerimistehasega riigis tähendaks see kütusevarustuse kriisi.

Kümneaastane garantii, kui Washington nõustub

Lepingu järgi võtaks MOL enamusaktsionärina NIS-i juhtimise üle. Serbia ostaks samas tehingus Venemaa osalusest veel 5% ning saaks riikliku huvi küsimustes blokeerimisõiguse (MOL/BSE PDF, Energetski Portal). MOL lubab hoida Pančevo rafineerimistehase töös vähemalt 10 aastat mahus, mis vastab ligikaudu nelja sanktsioonieelse aasta keskmisele koormusele (Serbia Business, Balkan Green Energy News).

MOL haldab juba rafineerimistehaseid ja kütusevõrke Ungaris, Slovakkias ja Horvaatias (Portfolio). NIS-i tehing laiendaks piirkondliku energiafirma kontrolli naaberturule.

Kes maksab, kes võidab ja mida Horvaatia jälgib

Horvaatial on otsene rahaline huvi. Toornafta jõuab Pančevosse JANAF-i kaudu, mis on Aadria mere äärest sisemaale kulgev Horvaatia torujuhe (HRT, Net.hr). JANAF-i transiiditasud on Zagrebile tulu; Pančevo seiskumine vähendaks seda.

Rumeenia näitab, mis võib juhtuda, kui sanktsioonidest väljumine jääb poolikuks. Lukoili Petroteli rafineerimistehas Ploieștis on endiselt sanktsioonide õiguslikus vahealasse kinni jäänud: operaator ei soovi tööd taastada ilma ametliku OFAC-i litsentsita, kuigi Rumeenia võimude sõnul on USA andnud teatud selgitusi (HotNews). Balkani riigid otsivad Venemaa osalusega energiaettevõtetele erinevaid väljapääse, sest USA sanktsioonid mõjutavad ka tehinguid väljaspool USA-d.

Serbia võidab tehingu õnnestumisel varustuskindluse, kuid mitte konkurentsi. NIS jääks kütuseturu domineerivaks tarnijaks nii Gazpromi kui ka MOL-i omandis. Tarbijad saavad katkestusteta varustuse, kuid mitte automaatselt madalamad hinnad (Balkan Caucasus Observatory). MOL saab suure turulaienduse. Venemaa kaotab vara, kuigi Ungari meedias mainitud müügihind, ligikaudu 900 mln kuni 1 mld €, ei ole tehingudokumentides kinnitust saanud (Portfolio).

Otsus on Washingtoni käes

Tehing vajab veel kahe osapoole nõusolekut, kellel ei ole põhjust kiirustada. Gazprom Neft peab müügiga nõustuma. OFAC peab otsustama, kas tehing kõrvaldab Venemaa kontrolli tegelikult või vormistab selle ümber (Telex). Ka MOL-i omandatava osaluse täpne suurus pole avalike andmete põhjal selge: raportites on nimetatud 51,56-56,16% (BTA, European Western Balkans). OFAC-i litsentsi täielikud tingimused ei ole avalikud. 1. juuli on kahe nädala kaugusel.