Montenegro sulges kolm ELi peatükki, Horvaatia nõuab lahendusi

Montenegro sulges 12. oktoobril ajutiselt veel kolm peatükki ELiga liitumise läbirääkimistel. Need käsitlevad majandus- ja rahapoliitikat, statistikat ning sotsiaalpoliitikat. Nüüd on 33 avatud peatükist ajutiselt suletud 21 (ELi nõukogu, Euroopa Komisjon). Naaberriik Horvaatia, kelle nõusolekut on vaja iga peatüki sulgemiseks, on avalikustanud nõuded, mille täitmist ta enne seda ootab. Avalikest dokumentidest ei selgu, et Zagreb oleks mõne praegu avatud peatüki blokeerinud.

Läbirääkimispeatükk on poliitikavaldkond, milles kandidaatriik peab tõendama, et suudab ELi reegleid rakendada. „Ajutiselt” tähendab, et kokkulepe kehtib esialgu: EL võib peatüki uuesti avada, kuni kogu liitumisleping on sõlmitud (Euroopa Komisjon). Peaminister Milojko Spajići eesmärk on sulgeda ülejäänud peatükid 2026. aasta lõpuks, allkirjastada liitumisleping 2027. aastal ja ühineda ELiga 2028. aastal (Montenegro valitsus).

Mida Zagreb nõuab

Enamik Horvaatia nõudmistest puudutab 1990. aastate sõda. Horvaatia välisministeerium nõuab Morinji kinnipidamislaagri endistele kinnipeetavatele hüvitist, seal asuva mälestustahvli kaitsmist, vastuseid 14 kadunud inimese kohta ning sõjakuritegude menetlemist (Horvaatia välisministeerium). Samuti tahab Horvaatia lahendada sealsete perede omandinõuded.

Nimekiri ulatub ka konkreetsete kahepoolsete vaidlusteni. Zagreb soovib, et Kotoris nimetataks ümber Zoran Gopčevići nime kandev ujula. Samuti nõuab Horvaatia merepiiri läbirääkimiste jätkamist ja õppelaeva Jadran tagastamist, sest peab laeva enda omandiks. Viidatud allikates pole selle omandivaidluse kohta otsust. Välisminister Gordan Grlić Radman lükkab tagasi sõna „blokaad” ja ütleb, et Horvaatia nõuab põhimõtteliste küsimuste lahendamist (HRT).

Euroopa Komisjon hindab kandidaatriigi edusamme ja soovitab, millal peatüki saab sulgeda. Üksi ta seda teha ei saa. Montenegro 2012. aasta läbirääkimisraamistiku järgi peavad esmalt nõus olema kõik ELi valitsused (läbirääkimisraamistik). Horvaatia saab otsustada ka liitumise lõppfaasis: ELi lepingu artikkel 49 nõuab, et kõik liikmesriigid kiidaksid vastuvõtmise heaks ja ratifitseeriksid liitumislepingu (EUR-Lex).

Osa Horvaatia nõudmistest kattub ELi enda ootustega. Komisjoni 2025. aasta aruandes hinnati, kuidas Montenegro on menetlenud sõjakuritegusid 23. peatüki raames. See õigusriigi peatükk käsitleb kohtusüsteemi ja põhiõigusi (komisjoni aruanne). 2012. aasta raamistik nõuab häid naabrussuhteid ja piirivaidluste rahumeelset lahendamist. Laeva omandist ega ujula nimest see ei räägi (läbirääkimisraamistik).

Teated vastuseisust, kinnitatud blokeeringuid pole

Kõige laiem väide ilmus 24. septembril, kui Euronews teatas, et Horvaatia hoiab kinni nelja peatüki sulgemist: transport (14), kohtusüsteem ja põhiõigused (23), justiits- ja siseasjad (24) ning välispoliitika (31) (Euronews). Hilisemad teated andsid kitsama pildi. Montenegro väljaanne Vijesti kirjutas transpordipeatüki vastuseisust juulis, kuid nimetas selle seisu 9. oktoobril ebaselgeks (Vijesti). RTCG oktoobrikäsitluses seostati Horvaatia kaheksast nõudmisest kuus 23. peatükiga ning laeva- ja piirivaidlused 31. peatükiga (RTCG).

Ametlikest dokumentidest selgub veel vähem. Nõukogu 12. oktoobri teates on kirjas suletud peatükid; transpordipeatükk jäi avatuks, kuid põhjust ei nimetatud (ELi nõukogu). Peatüki 24 puhul on Montenegrol ka ELi seatud takistusi, näiteks tuleb viisapoliitika viia kooskõlla ELi reeglitega (komisjoni hinnang). Siin viidatud allikad ei tõenda, et Horvaatia praegu peatüki 24 sulgemist takistaks. Peatüki avatuks jäämine ei tõenda iseenesest veto kasutamist.

See vaidlus puudutab ka teisi kandidaatriike. Komisjon tegi 6. oktoobril ettepaneku kasutada läbirääkimiste ajal tehtavates otsustes kvalifitseeritud häälteenamust, mis välistaks ühe riigi veto. Liikmesuse lõplikuks kinnitamiseks oleks artikli 49 järgi endiselt vaja kõigi valitsuste nõusolekut (komisjoni teatis). Teised kandidaadid teavad, et kahepoolne vaidlus võib liitumist mõjutada. Bulgaaria etteheited Põhja-Makedooniale lisati 2022. aastal Skopje läbirääkimisraamistikku, muutes kahepoolse vaidluse liitumistingimuseks (OSW).

Horvaatia nõustus kolme peatüki sulgemisega 12. oktoobril, nagu pidid tegema kõik liikmesriigid (ELi nõukogu). Värskeimate teadete järgi puudutavad Horvaatia nõudmised peamiselt 23. ja 31. peatükki (RTCG). Horvaatia esitab kahepoolseid nõudmisi ja saab oma häälega mõjutada nii iga peatüki sulgemist kui ka Montenegro lõplikku vastuvõtmist. Kättesaadav teave ei tõenda, et Horvaatia oleks seni kasutanud oma häält mõne veel avatud peatüki blokeerimiseks.