Ukraina raketilünk jääb püsima

Volodõmõr Zelenskõi teatas 8. augustil, et Ameerika Ühendriigid eraldavad Ukrainale iga kuu Patriot õhutõrjesüsteemi püüdurrakette (Ukraina president, Ukrainska Pravda). Ta ütles Belgradis Serbia presidendi Aleksandar Vučićiga peetud pressikonverentsil, et kogused ei ole piisavad. Zelenskõi ei nimetanud rakettide arvu, tüüpi ega tarneperioodi. Teade näitab, et tarnekanal on olemas. See ei näita, et kanal suudab Ukraina linnu talvel kaitsta.

Puudujääk maksis juba päevi varem elusid. Venemaa tulistas 1. augustil Kiievi pihta 27 ballistilist raketti. Ukraina suutis neist alla lasta ühe (European Pravda). Hukkus üheksa inimest (SBS/Reuters). Reutersi andmetel on liitlaste püüdurrakettide tarned langenud kolmandikuni mullusest tasemest (Agerpres). Zelenskõi ütles Ukraina-NATO nõukogule, kus Kiiev kohtub kõigi 32 liitlasega, et Venemaa toodab umbes 120 ballistilist raketti kuus (Ukraina president). Ühe ründeraketi allatulistamiseks võib kuluda üks kuni kolm püüdurraketti (Le Monde). Arvutus ei tööta Ukraina kasuks.

Euroopa maksab. Washington otsustab, kes raketid saab.

Kitsaskoht ei ole ainult liitlaste poliitiline tahe. Küsimus on selles, kelle kontrolli all püüdurraketid on. Euroopa riigid saavad anda Ukrainale oma varudest rakette ja rahastada NATO kaudu USA toodetud pakette. Kuid nad ei saa toota, jaotada ega edasi anda PAC-3 MSE rakette ilma USA eelneva kirjaliku loata. See on Patriot-süsteemi variant, mis hävitab ballistilise raketi otsetabamusega, ning sellele kehtivad USA ekspordikontrolli reeglid (22 CFR 123.9, NATO).

Euroopa varud näitavad, kui kitsaks jaotus on muutunud. Saksamaa, Euroopa suurim Patriotite annetaja, on saatnud Ukrainale kolm terviksüsteemi, neli lisalaskeseadet ja rakette (Saksamaa valitsus). Koos partneritega kogus Berliin riiklikest varudest kokku 35 püüdurraketti (Tagesschau). Holland andis süsteeme, radari ja püüdurrakette ning lisaks 500 mln € õhutõrjeks, kuid Hollandi kaitseministeeriumi pressiesindaja Kees Bakhuys ütles Radio Svobodale, et täiendavaid Patriot-rakette enam laos ei ole. Rumeenia annetas terviksüsteemi ja ootab nüüd asendust; Rumeenia analüütikud hoiatavad, et liitlased tühjendavad samal ajal omaenda õhutõrjet (Digi24).

Riikide kirjeldus on eri nurga alt sama: valmisolek Ukrainat aidata on olemas, varud saavad otsa ja asendused sõltuvad Washingtonist.

Poola, mida Zelenskõi nimetas riigiks, mis „saab tõesti aidata”, allkirjastas NATO Ankara tippkohtumisel tahteavalduse Euroopa PAC-3 teeninduskeskuse loomiseks ja soovib Patriotite kaastootmist Poolas (gov.pl, Bankier). Poolal on kava tulevase hoolduse ja tootmise jaoks. Tal ei ole veel rakette, mida Ukrainale saata. USA NATO suursaadik Matthew Whitaker ütles, et pikaajaline tootmislepe ei valmi enne talve (Euronews).

Tehased ei jõua sõjast ette

Tootmine kasvab, kuid iga Ukrainale saadetud rakett konkureerib NATO riikide vajadusega täita uuesti oma laod. Lockheed Martin tarnis 2025. aastal üle 600 PAC-3 MSE püüdurraketi ja seab eesmärgiks jõuda 2030. aastaks 2000 raketini aastas (Lockheed Martin). PBS kirjeldas tootmise laiendamist sisulisena, kuid enne kümnendi lõppu ebapiisavana (PBS). Ka Jaapani kaastootmisliini piirab Boeingus toodetavate komponentide nappus (Kyiv Independent).

Prantsuse-Itaalia SAMP/T süsteem Aster-rakettidega pakub osalist leevendust: MBDA teatel kahekordistus Aster-rakettide tootmine 2023.–2025. aastal (MBDA). Ukraina õhuväe komandöride sõnul peatab aga praegu teatud Vene ballistilisi ohte, sealhulgas Iskander-M-i ja Zirconi, ainult Patriot (AP).

Zelenskõi Belgradi avaldus kinnitab, et USA igakuine jaotus on olemas. See ei lisa mahtu, mis puudujäägi sulgeks. Napp kaup on püüdurrakett ise ja jaotusotsus tehakse Washingtonis. Kuni Euroopa liitlased ei tea, mitu PAC-3 raketti nad saavad, millal need saabuvad ja kui palju see nende enda õhutõrjet nõrgestab, tähendab „igakuine” diplomaatilises keeles normeerimist.