Moskva kohus kohustab Brüsselis asuvat Eurocleari maksma Venemaale 200 miljardit eurot

Moskva kohus kohustas Eurocleari, Brüsselis asuvat asutust, mille kaudu arveldatakse suurem osa Euroopa võlakirjatehingutest, maksma Venemaa keskpangale 18,17 triljonit rubla ehk ligikaudu 200 mld € (Washington Post). Euroopas seda otsust ei täideta. Moskva jaoks loob see aga õigusliku ettekäände haarata Venemaal alles olevat Lääne ettevõtete vara.

Mida Euroclear hoiab ja miks see loeb

Euroclear on väärtpaberite keskdepositoorium: asutus, mis peab arvestust, kellele Euroopa võlakirjad kuuluvad, ning arveldab tehingud, kui neid ostetakse ja müüakse. Kui Venemaa keskpank ostis oma välisreservide koosseisu Saksamaa või Prantsusmaa riigivõlakirju, registreeriti need Euroclearis. See polnud valikuküsimus. Euroclear on suure osa Euroopa riigivõla jaoks vältimatu turutaristu.

Just see sõltuvus muutis 2022. aasta veebruaris kehtestatud sanktsioonid Venemaa jaoks eriti mõjusaks. EL külmutas Euroclearis hoitava suure osa Venemaa keskpanga reservidest nõukogu määruse 2022/334 alusel ning on liikunud selle poole, et külmutus jääks kehtima tähtajatult (Al Jazeera). Vara on juriidiliselt endiselt Venemaa oma. Seda lihtsalt ei saa liigutada. Külmutatud varadelt teenitud intressitulu on G7 suunanud Ukraina toetuseks, põhisummat puudutamata. Nii püütakse vältida riikliku puutumatuse rikkumist rahvusvahelises õiguses.

Otsus on mõeldud Venemaa sisekasutuseks

Moskva arbitraažikohus otsustas 15. mail, et Eurocleari allumine EL-i sanktsioonidele tähendab Venemaa vara ebaseaduslikku hõivamist. Istung peeti kinniste uste taga. Euroclear teatas, et kaebab otsuse edasi, nimetades menetlust õiglase kohtupidamise õiguse rikkumiseks (Brussels Times).

Euroopa kohtud ei tunnusta otsust, mis käsitleb EL-i õiguse järgimist kuriteona. EL-i 20. sanktsioonipakett, mis võeti vastu 2026. aasta aprillis, keelab selliste Venemaa kohtuotsuste tunnustamise selgelt (Germany Trade and Invest).

Moskva otsus pole suunatud Eurocleari bilansile, vaid Lääne ettevõtetele. See tekitab paberil 200 mld € suuruse „võla”, millele Kreml saab viidata, kui põhjendab välisfirmade vara ülevõtmist Venemaal. Alates 2023. aasta aprillist on Venemaa kasutanud presidendi dekreeti nr 302, et võtta kontroll suurte Euroopa ettevõtete, sealhulgas Danone’i, Carlsbergi, Fortumi ja Uniperi tegevuse üle. Muster on kordunud: Vene kohus leiab aluse, riik kehtestab ajutise halduse ning välisomanik lahkub tühjade kätega või nõustub müügiga tugeva allahindlusega.

Saksa ettevõtted on Alabugas lõksus

Saksa ettevõtted on eriti haavatavas seisus. Knauf ja SARIA tegutsevad endiselt Venemaa Alabuga erimajandustsoonis, kus Venemaa toodab ka lahingudroone. Lahkumine tähendaks nende vara sisuliselt täielikku mahakandmist (Krautreporter). Sarnaste piirangutega seisab silmitsi Saksa toorainefirma RMA.

Berliini ametlik liin toetab Venemaa reservide püsivat külmutamist, mitte konfiskeerimist. Saksa valitsuse seisukoht on, et sanktsioonide jõustamine ja vara liikumise blokeerimine on piisav ning otsene konfiskeerimine looks ohtliku pretsedendi riigivarade kaitsele kogu maailmas (Bundesfinanzministerium, Bundesregierung). Iga Venemaal omanikku vahetav Saksa tehas muudab seda positsiooni poliitiliselt raskemini kaitstavaks.

Belgia on erilise surve all

Belgia risk on koondunud ühte punkti. Kuna suurem osa külmutatud Venemaa reservidest asub Belgia jurisdiktsioonis, on riik peamine sihtmärk nii õiguslikule kui poliitilisele vastusurvele. Venemaa investorid on Belgia vastu esitanud juba üheksa arbitraažinõuet, tuginedes 1989. aastast pärinevatele kahepoolsetele investeerimislepingutele (21news.be). Peaminister Bart De Wever on olnud vastu põhisumma konfiskeerimisele, väites, et õiguslikud ja julgeolekulised tagajärjed langevad ebaproportsionaalselt Belgiale (Le Monde).

EL-i praegune mudel on ooteasend: varad jäävad tähtajatult külmutatuks, intressitulu liigub Ukrainale ja põhisummat ei puudutata. Moskva kohtuotsus ei muuda seda mehhanismi. Küll aga teravdab see poliitilist küsimust, mida on üha raskem edasi lükata. Iga järgmine Lääne tehase ülevõtmine Venemaal nõrgestab vaoshoituse argumenti. Kui Venemaa reservide konfiskeerimata jätmise hind kasvab kaotatud tehaste, sundallahindluste ja vara mahakandmiste kaudu, suureneb surve Berliini ja Brüsseli ettevaatlikule joonele nende valitsuste poolt, kellel on vähem kaotada.