Moskva rünnak paljastas Euroopa tõrkeaukud

Ööl vastu 19.–20. septembrit korraldas Ukraina Venemaa vastu seni suurima kaugdroonirünnaku, mis ulatus Moskva ja veel enam kui tosina piirkonnani. Vene ametnikud nimetasid seda suurimaks Moskva vastu suunatud rünnakuks (ABC News, NPR). Kremlist umbes 15 kilomeetri kaugusel Kapotnja naftarafineerimistehases puhkesid tulekahjud. Moskva kaks lennujaama suleti ajutiselt. Kaks inimest sai surma ning umbes 400 elanikku evakueeriti pärast drooni tabamust Moskva oblastis asuvale kortermajale (The Irish Times).

Rünnak näitas, et Ukraina suudab omatoodetud relvadega Venemaa sügavuses asuvaid sihtmärke üha ulatuslikumalt rünnata. Kõige rohkem tähelepanu pälvinud väide, et ballistiline rakett läbis Moskva õhutõrje, on aga seni tõendamata. Kinnitatud kahju osutab probleemile, mida Euroopa pole lahendanud: püüdurrakette toodetakse vähem, kui Ukrainal on enne talve rünnakute tõrjumiseks vaja.

Kontrollitud info ja levivad väited

Moskva linnapea Sergei Sobjanin ütles, et pealinna lähistel hävitati 450 drooni. Venemaa kaitseministeeriumi väitel tõrjuti kogu riigis 1110 drooni. Arvud hõlmavad eri piirkondi ja ajavahemikke ning kumbagi pole sõltumatult kontrollitud (ABC News, NPR). President Volodõmõr Zelenskõi nimetas operatsioonis kasutatud kümmet relvasüsteemi, nende seas Ukrainas toodetud droone ja rakette, kuid ei täpsustanud, milline relv millist sihtmärki tabas (Los Angeles Times).

Ukraina kindralstaap teatas, et Kapotnja rafineerimistehases said tabamuse konkreetsed töötlemisseadmed. Ettevõtte kinnitust pole järgnenud ning seetõttu pole teada, kui palju tootmine kannatada sai.

Ballistilise raketi väite puhul jõudis kajastus tõenditest ette. Zelenskõi mainitud „Pelicanit” hakati seostama ettevõtte Fire Point lühimaa ballistilise raketi FP-7-ga ning selle kasutamist Moskva-rünnakus peeti tõenäoliseks. Charter97 kirjutas, et FP-7 väidetav laskeulatus on umbes 200–350 kilomeetrit, samal ajal kui Ukraina kontrollitavalt territooriumilt Moskvani on ligikaudu 500 kilomeetrit. Geolokaliseeritud rusud, satelliidipildid ega Ukraina ametlik teade ei kinnita, et Moskvat tabas ballistiline rakett. Samuti pole tõendeid ega radarandmeid Voroneži lähistel väidetavalt loodud „pimeda koridori” kohta, mille kaudu Ukraina õhutõrje maha surumise järel rünnak toimus. Kättesaadav info tõendab ulatuslikku droonirünnakut, mitte edukat ballistilist lööki Moskvale.

Euroopa püüdurrakettide nappus on tegelik probleem

Euroopa jaoks on rünnaku tähtsus seotud vähem Ukraina ründevõime kui kaitsevõimega. Saksamaa on andnud Ukrainale kolm täielikku Patrioti õhutõrjesüsteemi ja täiendavaid laskeüksusi. Kaitseminister Boris Pistorius on uute tarnete eeltingimuseks seadnud USA kiire asendustarne, et säilitada NATO õhukaitse (Bundesregierung, Deutschlandfunk). Saksamaa ja tema liitlased koondasid Ukrainale umbes 35 Patrioti püüdurraketti – koguse, mille üks ulatuslik rünnak võib ära kulutada (Tagesschau).

Prantsusmaa ja Itaalia on lubanud Ukrainale SAMP/T patareisid, nende ühiselt välja töötatud õhutõrjesüsteeme, ning Asteri püüdurrakette. Tootja MBDA vajab ka tootmise kiirendamise järel ühe tellimuse täitmiseks endiselt alla 18 kuu (MBDA). Arenenud püüdurrakettide valmistamine võtab aastaid. Ründedroone saab toota nädalatega.

See erinevus selgitab, miks Saksamaal rajatav tootmine liigub odavamate süsteemide suunas. Müncheni lähedal alustasid Auterion ja Ukraina partner Airlogix selle kuu alguses enam kui 5000 lahingudrooni seeriatootmist. Lepingu väärtus on ligikaudu 300 miljonit eurot (Die Zeit). Tootmine algas 3. septembril, kuid pole teada, kas mõni neist droonidest jõudis Moskva-rünnakuks Ukrainasse. Olemasolevates teadetes ei täpsustata, kes lepingu tellis või seda rahastas peale kahe ettevõtte.

Mida talv proovile paneb

Venemaa ei pea suurema kahju tekitamiseks Ukraina rünnakute ulatuseni jõudma. Sõjauuringute instituut (ISW) registreeris ainuüksi septembri alguses 108 ja 149 droonist ning raketist koosnenud kombineeritud rünnakud (ISW). Venemaa on talvise sihtmärgistamise juba nihutanud väiksematele alajaamadele, mida on raskem kaitsta (OSW). Ukraina saab Euroopa naaberriikidega sünkroniseeritud elektrivõrgu kaudu importida umbes 2,1 GW elektrit, kuid import ei asenda hävinud tootmisvõimsust (Green Deal Ukraina).

Ukraina näitas, et suudab koondada üheks ulatuslikuks operatsiooniks eri tüüpi relvi ja jõuda Venemaa sügavuses asuvate kaitstud sihtmärkideni. Euroopa jaoks seisneb probleem teisel pool rindejoont: püüdurrakette suudetakse Ukrainasse tarnida vähem, kui palju rünnakuid peab riik lähikuudel tõrjuma.