Müncheni kohus vaidlustas piirikontrolli

Müncheni halduskohus leidis 2. juulil, et kolm Saksamaa politseikontrolli Austria piiril olid õigusvastased (FAZ, DW). Kohtu loogika oli lihtne: aastaid peaaegu muutumatul kujul jätkunud kontroll ei mahu enam Schengeni õiguses lubatud ajutise erandi alla. Schengeni reeglid reguleerivad EL-i passikontrollita ala ning lubavad sisepiirikontrolli ainult piiratud tingimustel (Süddeutsche Zeitung).

Sama kohus jättis samas rahuldamata kiireloomulise taotluse peatada tulevased kontrollid (ZEIT). See tähendab, et reisijad peavad kontrollidega endiselt arvestama ja neid vajaduse korral eraldi vaidlustama. Kohus saab tunnistada varasema peatamise õigusvastaseks, kuid see ei anna inimesele õigust järgmisest kontrollpunktist ilma politsei sekkumiseta läbi minna.

Erand, millest sai tava

Schengeni reeglid lubavad valitsustel sisepiirikontrolli ajutiselt taastada, kui avalikku korda või julgeolekut ähvardab tõsine oht. Meetmest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni, see peab olema ajaliselt piiratud ja proportsionaalne (EUR-Lex, Commission).

Mitmes riigis on ajutisest erandist saanud püsiv tööriist. Saksamaa on Austria piiril kontrolle teinud aastaid. Taani on hoidnud kontrolli Saksamaa piiril alates 2016. aastast. Rootsi pikendab kontrolle sama avaliku korra argumendiga (Polisen). Iga pikendus on vormistatud ajutisena, kuid praktikas muutub kontroll tavapäraseks.

EL-i Kohus pani sellele 2022. aastal piiri. NW kohtuotsuses kohtuasjades C-368/20 ja C-369/20 leidis kohus, et liikmesriik ei saa sama ohu põhjal sisepiirikontrolli lõputult pikendada, kui lubatud maksimaalne tähtaeg on täis saanud (CURIA). Sama põhjendusega järjestikune pikendamine ei ole ajutine meede, vaid püsiv kord ajutise sildiga.

Kas 2024. aasta reform alustab arvestust uuesti?

Valitsustel on vastuargument. 2024. aasta Schengeni piirieeskirjade reform ehk määrus 2024/1717 pikendas sisepiirikontrolli lubatud kestust ja andis siseministeeriumidele tugevama õigusliku aluse (EUR-Lex). DW andmetel väidab Saksamaa tõenäoliselt, et uus reeglistik alustab õiguslikku ajaarvestust uuesti.

Kas Müncheni kohus selle loogikaga nõustus, pole veel teada, sest kirjalikke põhjendusi ei ole avaldatud.

Vastus puudutab palju enamat kui Baierit. Kui reform annab valitsustele uue õigusliku stardijoone, kaovad varasemad aastatepikkused pikendamised sisuliselt arvestusest. Kui kohtud vaatavad uuest sõnastusest mööda ja näevad sama korra jätkumist, jääb 2022. aasta EL-i Kohtu otsus endiselt määravaks. Sama küsimus seisab Taani ja Rootsi ees, kui nad järgmise piirikontrolli teate esitavad.

EL-i jõustamine on aeglane

Isegi kui kohtud tunnistavad piirikontrollid õigusvastaseks, ei liigu EL-i jõustamismehhanism kiiresti. Euroopa Komisjon saab liikmesriikide teateid hinnata ja arvamusi esitada, kuid komisjon ei saa politseid piirilt ära käsutada (Commission).

Rahaliste karistusteni jõudmiseks peab komisjon algatama rikkumismenetluse, mis on EL-i õiguslik vahend liikmesriikide sundimiseks EL-i õigust täitma. Komisjon peab viima asja EL-i Kohtusse, võitma ning seejärel algatama uue menetluse, kui liikmesriik otsust endiselt ei täida. See ahel võtab aastaid. Suur osa jõustamisest jääb üksikisikute kanda, kes vaidlustavad ühe kontrolli korraga.

Holland ja Saksamaa katsetavad samal ajal, kas julgeolekut saab tagada ilma püsivate kontrollpunktideta. Uue politseikoostöö kokkuleppega laiendatakse ühiseid patrulle, infovahetust ja piiriüleseid erioperatsioone, selle asemel et filtreerida piiril läbi kõik liikujad (Government.nl). Schengeni õigus lubab politseitegevust piirialadel, kui see ei toimi rutiinse piirikontrollina (EUR-Lex). Üldkontrolli asemel sihitud politseitöö on olemasolev valik.

Kaks asja määravad, kas Müncheni otsusel on mõju ka väljaspool kohtusaali. Esiteks, kas kohtu kirjalik põhjendus käsitab 2024. aasta reformi uue õigusliku alusena või näeb selles sama pikendamiskorra jätku. Teiseks, kas Euroopa Komisjon hakkab nõudma valitsustelt tugevamat tõendust sisepiirikontrolli vajaduse kohta või kohtleb reformitud reeglistikku laiendatud loana.

Seni nõrgeneb Schengen korduvate erandite kaudu. Nende õiguspärasus jõuab kontrolli alla alles siis, kui üksikud reisijad otsustavad kohtusse minna.