Mureșanil jääb puudu 63 häälest

President Nicușor Dan teatas 17. septembril, et nimetas Euroopa Parlamendi liikme Siegfried Mureșani peaministrikandidaadiks. Mureșan võttis ettepaneku vastu (România TV, HotNews). Kas nimetamine on õiguslikult jõustunud, pole siiski selge: Rumeenia põhiseaduse artikli 100 järgi jõustuvad presidendi dekreedid avaldamisel, kuid päeva lõpuks polnud dekreeti avaldatud (Romanian Constitution).

Pärast dekreedi avaldamist on kandidaadil kümme päeva, et esitada valitsuse koosseis ja saada parlamendilt usaldushääletusel toetus. Selleks on vaja 233 poolthäält, kõigi 464 saadiku ja senaatori absoluutset enamust.

PSD saab lõhe katta

Mureșani toetavad PNL ehk paremtsentristlik liberaalide partei, reformimeelne USR ja etnilistest ungarlastest koosnev vähemusliit UDMR. Neil on kokku ligikaudu 170 kohta (Adevărul). Puudu jääb 63 häälest. Kui arvestada valitsusele sõbralike vähemusrühmade saadikutega, kahaneks puudujääk hinnanguliselt 47–50 hääleni, kuid enamusest jääks endiselt palju puudu (Mediafax).

Natsionalistlik AUR on välistanud hääletamise iga valitsuse poolt, mille koosseisu ta ei kuulu. Seetõttu on ligikaudu 126 liikmega sotsiaaldemokraatlik PSD ainus partei, kes suudab valitsusele ametisse kinnitamiseks vajalikud hääled anda.

PSD ei ole ettepanekut otseselt tagasi lükanud. Partei juhtfiguurid on esitanud eri seisukohti: osa nõuab ametlikku koalitsiooniga liitumist, teised on pakkunud poliitiliste järeleandmistega seotud tingimuslikku toetust ning alamkoja esimees Sorin Grindeanu tegi ettepaneku Mureșan tagasi lükata. Partei esimees Marcel Ciolacu juhib fraktsiooniotsuse tegemist (Agerpres). PNL läks konsultatsioonidele lubadusega, et PSD-ga koos valitsusse ei minda (G4Media).

UDMR ei suuda lõhet üksi katta. Partei juht on öelnud, et UDMR osaleb valitsuses alles siis, kui PSD ja PNL on omavahel kokkuleppele jõudnud (Transtelex).

Dani arvestus on lihtne: Mureșani nimetamine sunnib PSD-d valikut tegema. Partei peab kas valitsust toetama, pidama läbirääkimisi koalitsiooniga liitumise üle või võtma vastutuse poliitilise ummikseisu jätkumise eest.

Mängus on taasterahastu raha

Nimetamine tuleb 12 päeva enne 30. septembri tähtaega, mil Rumeenia peab esitama EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu viimase maksetaotluse. See pandeemiajärgne fond seob raha väljamaksed reformietappide täitmisega. Euroopa Komisjon on juba palunud Bukarestil esitada fondi rahaga seotud aususnõuete muudatuste kohta täpsustusi (To Brief).

Uus valitsus ei saa juba kaotatud raha tagasi tuua. Reformietappide täitmise tähtaeg lõppes 31. augustil. Peaministri kohuseid täitev Ilie Bolojan ja president Dan on mõlemad tunnistanud, et Rumeenia jääb hinnanguliselt ilma 770 mln eurost, sest parlament ei võtnud vastu Brüsseli nõutud ühtset avaliku sektori palgaseadust (HotNews, Euronews).

Mureșani valitsus saaks veel esitada viimase maksetaotluse, anda vaidlusaluste reformide kohta puuduva tõendusmaterjali ja vastata komisjoni küsimustele. Ainult Euroopa Komisjon otsustab, kas reformietapid on täidetud ning kas maksed peatada või neid vähendada. Pärast 31. augustit vastu võetud seadus ei saa muuta tingimuse täitmist tagantjärele õigeaegseks. Mureșani kogemus Euroopa Parlamendis võib lihtsustada Brüsseliga koordineerimist, kuid ükski kontakt ei asenda Bukarestis vajalikke parlamendihääli.

Bulgaaria on edasi lükanud läbirääkimised kahe uue Doonau silla ehitamise üle, kuni Rumeenia valitsus stabiliseerub (BNR). EL-i rahaküsimus on aga see, mille kaudu Rumeenia poliitiline ummikseis kõige otsesemalt üle riigipiiri ulatub: komisjon ei saa täitmata reformietappide eest raha välja maksta, sõltumata heast tahtest.

Mis juhtub tagasilükkamise korral

Kui parlament hääletab Mureșani vastu, jätkab ametis kohusetäitja valitsus ja Dan võib esitada uue peaministrikandidaadi. Põhiseaduse artikli 89 järgi saab president parlamendi laiali saata alles siis, kui 60 päeva jooksul on nurjunud kaks katset valitsusele parlamendi usaldust saada (Romanian Constitution). Enne kandidaadi nimetamist tunnistas Dan, et ennetähtaegseid valimisi ei saa enam välistada.

Avalike parteiseisukohtade põhjal ei ole Mureșanil 233 hääle saamiseks muud teed kui PSD toetus või AUR-i ebatõenäoline meelemuutus. PSD-l on praegu otsustav mõju. Küsimus on, kas partei juhid kasutavad seda koalitsioonitingimuste või poliitiliste järeleandmiste väljakaubandamiseks, liiguvad põhiseaduses ette nähtud protsessiga parlamendi laialisaatmise poole ning kas tähtaega käivitav dekreet on üldse allkirjastatud.