NATO muudab Ukraina lahingukogemuse väljaõppeks

NATO-Ukraina ühine analüüsi-, väljaõppe- ja hariduskeskus JATEC loodi konkreetse probleemi lahendamiseks: Ukrainal on praegu Euroopa kõige värskem ja asjakohasem lahingukogemus, kuid NATO jaoks on kasu ainult siis, kui see muutub väljaõppeks, standarditeks ja planeerimiseks, mitte ei jää üksikute tähelepanekute kogumiks. Keskus tegutseb Poolas Bydgoszczis Taani ülema juhtimisel. Nii Poola-Ukraina julgeolekulepe kui ka NATO tippkohtumiste lubadused nimetavad keskuse arendamist prioriteediks. JATEC saab teha ettepanekuid. Ta ei saa sundida 32 riigi kaitsevägesid neid üle võtma.

Kuidas lahinguvälja õppetunnist saab kursus

Rootsi kaitsevägi korraldas oma rahvusvahelise väljaõppekeskuse Swedinti kaudu droonisõja teadlikkuse pilootkursuse, kus Ukraina instruktorid kasutasid hiljutist lahingukogemust. Telliti ka kursuse mobiilne versioon ning eeldatavasti liigub see edasi JATECisse. Mehhanism on siin väikeses mõõtkavas näha: lahingukogemus muutub õppekavaks, Ukraina instruktorid annavad selle edasi ja formaat siseneb NATO väljaõppesüsteemi.

Drooniteema on laiem. NATO peasekretär Mark Rutte ütles Drone Edge’i tippkohtumisel, et allianss tahab suurendada droonioperaatorite väljaõpet 2027. aastaks. JATECiga seotud eksperdid on aidanud Ukraina lahinguandmete põhjal koostada vastaspoole stsenaariume droonitõrje testimiseks.

Miks õppimine on lihtsam osa

Kasuliku õppetunni tuvastamine ja liitlaste kaitsevägede selle järgi tegutsema saamine on eri asjad. NATO tee tunnustatud sõjalisest vajadusest tegeliku varustuse ja väljaõpetatud üksusteni käib läbi planeerimissihid, standardimiskokkulepped ja riikide enda täitmise (NATO). JATEC toidab selle protsessi algust. Edasine on riikide kaitseministeeriumide ja parlamentide käes.

Saksamaa näitab seda lõhet hästi. Bundeswehr kaasas Ukraina instruktoreid õppustele ja ehitab Leedus digitaalselt ühendatud brigaadi, kuhu droonitõrjesüsteeme oodatakse aastatel 2027-2028. Samal brigaadil on aga personalipuudus ning kulutülides kärbiti isegi lihtsat varustust, näiteks mobiilseid kütusemahuteid. Ukraina õppetundide omaksvõtt tähendab vähe, kui riik ei suuda mehitada ja varustada üksusi, mis peaksid neid kasutama.

Rootsi kaitseminister Pål Jonsson eraldas miljardeid kroone droonitõrjele ja mehitamata süsteemidele, kuid hoiatas, et kõiki Ukraina õppetunde ei saa otse üle kanda. Ukraina maastik, üksuste tihedus ja sõjaaegne improvisatsioon ei ole sama, mis NATO rahuaegne heidutushoiak.

Kes mida võidab

Poola kindlustab endale püsiva võõrustajariigi rolli kohas, kus Ukraina lahingukogemus töödeldakse alliansi jaoks kasutatavaks teadmiseks. See annab Varssavile NATO poliitikas päevakorra kujundamise võimaluse. Taani juhtimine aitab tõenäoliselt vältida muljet, et keskus on Poola riiklik projekt, kuigi NATO ametlikes sõnumites seda nii ei põhjendata. Ukraina saab institutsionaalse kanali, mille kaudu lahinguväljal õpitu mõjutab liitlaste väljaõpet. See on mõjuvorm, mis täiendab relvatarneid.

Alliansis ei ole ülevõtt ühtlane. Põhjamaade, Balti riikide ja mitme Kesk-Euroopa kaitseväed käsitlevad Ukraina kogemusest tulenevaid õppetunde operatiivselt pakilistena. Mõni valitsus võib avalikkuses Ukraina toetamist vaidlustada, kuid saata samal ajal ohvitsere õppima. Poliitilise retoorika ja sõjalise joondumise vahe väärib jälgimist ning JATEC on üks koht, kus see nähtavaks muutub.

Avalikest allikatest ei nähtu praegu, et JATECi töö oleks juba ümber kirjutanud NATO standardeid, muutnud võime-eesmärke või suunanud hankeid. Kursused, õppused ja droonitõrje testimine seovad Ukraina kogemust liitlaste kaitsevägedega juba praegu. Keskuse väärtust mõõdab lõpuks aga see, mida 32 riigi kaitseväed tegelikult üle võtavad. Selle otsuse koht ei ole Bydgoszcz, vaid riikide pealinnad.