NATO laiendab Balti õhukaitse volitusi

Ankara tippkohtumisel muutis NATO Balti õhuturbe missiooni õhukaitsemissiooniks (LRT, NATO). Sisuliselt tähendab see, et SACEUR ehk NATO Euroopa vägede kõrgeim ülemjuhataja saab Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis tegutsemiseks laiemad volitused, ilma et iga kord tuleks oodata uut poliitilist heakskiitu liitlaste pealinnadest.

Muutus on sisuline. Senine missioon keskendus kahtlaste õhusõidukite tuvastamisele, saatmisele ja õhuruumi suveräänsuse näitamisele. Uus raamistik hõlmab ka otsuseid, mille lõpptulemus võib olla sihtmärgi allatulistamine. Avalikest teadetest paistab siiski eelkõige käsuahela täpsustamine, mitte lubadus tuua Baltikumi juurde kindel hulk lennukeid, rakette või õhutõrjesüsteeme.

Mis tegelikult muutus

Vana mudel töötas nagu hävitajatega naabrivalve. Liitlaste rotatsioonis olevad piloodid Ämari ja Šiauliai baasidest tuvastasid kahtlasi lennukeid, lendasid neile kõrvale ja saatsid nad piirkonnast eemale (Kaitsevägi). See oli rahuaja suveräänsuse tööriist, mitte lahinguvalmis õhukaitseasend.

Uus käsitlus seob Balti missiooni NATO tegeliku õhuohu korral kasutatava süsteemiga: radarite ja muude sensorite, maapealsete raketisüsteemide, droonitõrje ning kiiremate otsustega, kas sihtmärk tuleb alla võtta või mitte. Eesti kaitseminister Hanno Pevkur kirjeldas muutust kõige konkreetsemalt: rohkem otsuseid liigub nüüd NATO õhuväe käsuahelas, sealhulgas Saksamaal Uedemis asuva ühendõhuoperatsioonide keskuse kaudu. Just see keskus muudab SACEURi volituse tegelikuks käsuks hävitajatele või õhutõrjele (ERR). Leedu president Gitanas Nausėda nimetas muutust vajalikuks, et õhuohtudele kiiremini reageerida (LRT).

Eesti õhuväe endine ülem Jaak Tarien lisas siia vajaliku täpsustuse. Ämaris paiknevate lennukite arv ei kasva automaatselt. Uuendus teeb selgemaks, kes otsustab, mitte seda, millega otsust ellu viiakse (ERR).

Rakette napib ja nõudlus konkureerib

NATO enda ametnikud kinnitavad vahet volituste ja varustuse vahel. Peasekretäri asetäitja Radmila Šekerinska ütles tippkohtumise kaitsetööstuse foorumil, et alliansil on vaja rohkem püüdurrakette, sensoreid ja juhtimisvõimekust. NATO hankekeskus NSPA teatas samal kohtumisel 700 PAC-2 ja 200 PAC-3 raketi ostust (NATO, NATO). Selline teade näitab, et uuendus ei põhine veel piisaval olemasoleval varustusel.

Nappuse keskmes on Patrioti süsteemid. Poola on andnud Ukrainale Patrioti rakette, kooskõlastades otsuse SACEURiga ja esitades seda sammuna, mis jääb Poola enda kaitse seisukohalt lubatud piiridesse (Defence24, Interia). Ka Saksamaa on saatnud Ukrainasse Patrioti võimekust ning peab arvestama aeglase asendustempoga (Deutschlandfunk). Iga Ukrainasse saadetud rakett on rakett, mida ei saa samal ajal paigutada Baltikumi stardiseadmele.

Läti arutelu näitab probleemi praktilist külge. Läti ametnikud rõhutasid vähem SACEURi laiemaid volitusi ja rohkem küsimust, kas hoiatussüsteemid, laskemoon ja inimesed jõuavad füüsiliselt piirialadele õigeks ajaks (Läti kaitseministeerium). Süsteem, mis on kusagil Euroopas olemas, ei ole sama mis süsteem, mis on enne esimese drooni piiriületust Baltikumis positsioonil, mehitusega ja ühendatud kohalike juhtimissõlmedega.

Paindlikkus on poliitiliselt mugav

SACEURi suurem otsustusõigus lahendab lisaks sõjalisele probleemile ka poliitilise probleemi. Kui otsused selle kohta, kes millised süsteemid kuhu saadab, jäävad sõjalistesse kanalitesse ja riiklikke kvoote avalikult ei kinnitata, väldib NATO avalikku vaidlust panuste üle. Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et Baltikumi julgeolek on Saksamaa julgeolek (Bundesregierung). Sellele ei ole järgnenud Saksamaa avalikku lubadust kindlate Balti õhukaitsekvootide kohta ning varustuse nappus teeb sellised lubadused keeruliseks (DW).

Paindlikkusel on ka sõjaline põhjendus. Ohud võivad tekkida mitmel NATO tiival korraga ja nappe süsteeme ei saa kõikjale korraga paigutada. Ent nagu märkis Friends of Europe’i Ankara tippkohtumise analüüs, saab SACEUR juhtida ainult seda, mille valitsused talle kättesaadavaks teevad, siis kui nad selle vabastavad, ja nende seatud tingimustel (Friends of Europe). Selle hinna kannavad Balti riikide elanikud, kellel puudub ligipääs salastatud otsustele selle kohta, kuhu napid relvasüsteemid tegelikult lähevad.

Balti valitsused said Ankaras selgema käsuahela. Nad ei saanud avalikku vastust heidutuse põhiküsimusele: mis täpselt on enne esimese vaenuliku lennuki või drooni ilmumist kohapeal garanteeritult olemas? NATO, SACEUR ja panustavad riigid peavad sellele vastama. Ilma selleta annab uuendus kiiremad käsud jõududele, mille kohalolu pole ükski valitsus avalikult taganud.