NATO vägedel napib kaitset, kui tundmatud droonid rikuvad kuue liitlasriigi õhuruumi

2026. aasta mais jõudsid kahe nädala jooksul droonid vähemalt kuue NATO liikmesriigi territooriumile, kukkusid seal alla või triivisid üle piiri. Lõhkeainega Ukraina meredroon uhuti Kreekas koopasse. Vene ründedroonid tabasid sihtmärke 50 kilomeetri kaugusel Slovakkia piirist. Soome tõstis 48 tunni jooksul kaks korda hävitajad õhku pärast teateid tundmatust droonihelisid. Euroopa õhukaitse on ehitatud lennukite ja rakettide vastu, kuid odavate droonide jaoks on selles auk, mida praegune õigus ega sõjaline doktriin ei kata.

Mida Aurora 26 näitas

Kõige selgem hoiatus tuli NATO enda seest. Gotlandil toimunud õppusel Aurora 26 (27. aprillist 13. maini, ligikaudu 18 000 sõdurit 13 riigist) paigutati Rootsi üksused teadlikult ilma droonitõrjevahenditeta, et hinnata tegelikku haavatavust. 24-aastane Ukraina FPV-drooni ehk kaamerapildi järgi juhitava drooni piloot kutsungiga „Tarik” võttis tulemuse kokku nii: „Nad peatasid õppuse kolm korda, et üksused saaksid aru, mida paremini teha, aga kui see oleks olnud päris, oleksid kõik surnud” (TV4, Omni).

Rootsi kaitseväe juhataja Michael Claesson ütles otse: „Kõik Lääne armeed peavad väga kiiresti õppima, kuidas droonidega ja droonide vastu tegutseda, ning kiireim viis on ukrainlasi kuulata” (United24 Media). USA brigaadikindral Curtis King kinnitas lünka: „Me ei ole veel seal” (AviacionLine).

Õppus näitas midagi tõsisemat kui üksik piiriintsident: NATO maavägedel puuduvad doktriin, tuvastussüsteemid ja väljaõppinud operaatorid keskkonnaks, kus odavad droonid on peamine tappevahend.

Õiguslik sein piiril

Vene droonirünnakud Lääne-Ukrainas Užhorodi vastu 13. mail tabasid sihtmärke 50 kilomeetri kaugusel Slovakkiast. Slovakkia sulges vastuseks kõik piiripunktid Ukrainaga (Topky.sk).

Rünnakud tõid esile sama palju õigusliku kui sõjalise probleemi. President Peter Pellegrini nõudis kiiret seadusemuudatust, mis lubaks Slovakkia kaitseväel rahuajal droone alla tulistada. Praegune õigus seda väljaspool väljakuulutatud sõjaseisukorda ei luba (TA3). Sarnased piirangud kehtivad paljudes NATO riikides. Rumeenia võttis rahuaegse allatulistamise õiguse vastu 2025. aastal, kuid seda seadust pole veel proovile pandud ning alliansiülest raamistikku ei ole.

Soomes käivitas drooniheli Lemi kohal, 30 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist, 17. mai öösel kopteriotsingu. See juhtus 48 tundi pärast seda, kui Helsingi-Vantaa lennujaam eraldi drooniohu tõttu suleti. Kummalgi korral drooni ei leitud, kuid kaitseministeerium kinnitas „tugevdatud seiret” idapiiril (Yle).

7. mail leidsid Kreeka kalurid Lefkada lähedal koopast Ukraina Magura-tüüpi relvastatud meredrooni, millel olid lõhkeaine ja Starlinki sidesüsteem. Kaitseminister Nikos Dendias nimetas seda avalikult Ukraina drooniks ja nõudis Kiievilt selgitusi. Ukraina eitas avalikult vastutust, kuid Sky Greece’i andmetel tunnistas seda mitteametlikes diplomaatilistes kanalites (The Toc, Capital.gr).

Omistamise risk

Peamine eskalatsioonirisk on selles, kellele intsident omistatakse. Ukraina välisminister Andri Sõbiha on seostanud Balti riikide õhuruumi rikkumisi „Vene elektroonilise sõjapidamisega, mis suunab Ukraina droone tahtlikult kõrvale” (RBC Ukraine). Vahe GPS-signaali segamise ja droonide teadliku NATO sihtmärkide poole suunamise vahel on suur. Esimene on piirkonna kasutamise takistamine. Teine viitab vaenulikule teole alliansi territooriumi vastu.

Sellest sõltub, kas drooniintsidendid jäävad NATO artikli 4 tasemele, kus iga liige saab nõuda konsultatsioone, või liiguvad artikli 5 ehk kollektiivkaitse klausli lähedale. CEPA 2026. aasta aprilli simulatsioon järeldas, et artikli 5 käivitamine hübriidsete drooniintsidentide puhul jääb poliitiliselt ebatõenäoliseks, kuid artikli 4 konsultatsioonid on realistlikud (CEPA). Lätis kukkus valitsus juba pärast seda, kui Rezeknes kütusehoidlat tabanud drooni ei suudetud kinni pidada (Defense News).

Rumeenia ja Ukraina räägivad läbi kahepoolset droonitõrjekilpi, mis hõlmab ühist droonitehast ja Ukraina oskusteabe üleandmist; kokkulepe peaks valmima augustiks (Economica.net). Ungari uus Tisza valitsus kutsus pärast Taga-Karpaatia rünnakuid välja Venemaa suursaadiku, mida Orbáni valitsus nelja aasta jooksul ei teinud (Telex). Need on kahepoolsed ja riigiti improviseeritud vastused. Alliansi tasandi droonitõrjedoktriini ega õigusraamistikku nende asemel veel ei ole. Kuni NATO seda ootab, kirjutab iga riik oma reegleid ohule, mis piire ei arvesta.