NATO seab kaitsekulude sihiks 5%

NATO Ankara tippkohtumisel lubasid kõik 32 liitlast tõsta kaitsekulud 2035. aastaks 5%ni SKP-st (NATO, Euronews). Ühisavaldus oli üksmeelne. Palju ebaselgemaks jäi, mida iga riik selle 5% sisse arvestab.

Miks see number tekkis

5% siht ei ole poliitiline loosung, vaid vastus võimelüngale. NATO peasekretär Mark Rutte ütles enne tippkohtumist otse, et Ameerika Ühendriigid kavandavad nüüd oma jõude ka konfliktideks väljaspool Euroopat ning on vähendanud panust NATO jõumudelisse. Jõumudel on alliansi planeerimisvahend, millega seotakse võimalikud ohud konkreetsete vägede ja relvasüsteemidega. Euroopa valitsused peavad seega rahastama võimeid, mille puhul eeldati kaua, et need tulevad Washingtonilt.

5% muudab selle lünga eelarvereaks. 2025. aasta Haagi tippkohtumisel lepiti kokku valem, mille järgi 3,5% SKP-st läheb põhikaitsekuludeks ja 1,5% laiemaks kaitse- ja julgeolekukuluks. Ankara lisas nõude, et riigid esitaksid NATO kontrollitavad riiklikud plaanid, mille ülevaatus toimub 2029. aastal. Lahtiseks jäi, mis juhtub riigiga, kes eesmärgini ei jõua.

Kolm riiki, kolm tõlgendust

Leedu näitab, kuidas käitub riik, kes peab ohtu vahetuks. President Gitanas Nausėda saabus Ankarasse olukorras, kus Leedu kulutab kaitsele juba 5,38% SKP-st, ning nõudis selget USA kinnitust artiklile 5. See on Washingtoni lepingu säte, mille järgi rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi vastu. Leedu sai ühe konkreetse tulemuse: Balti õhuturbemissioon liigitatakse ümber õhukaitsemissiooniks. Vahe on sisuline. Õhuturbemissioon jälgib ja tõrjub õhuruumi rikkumisi, õhukaitse valmistub rünnakut nurjama.

Hispaania asub teises otsas. Peaminister Pedro Sánchez lükkas 5% sihi avalikult tagasi, väites, et NATO peaks hindama võimeid, mitte protsente. Tema valitsus süüdistas Ruttet Trumpi rahustamises ning pidas Hispaania operatiivset panust piisavaks. Selline avalik vastuhakk annab eelarvesurve all olevatele liitlastele käitumismudeli: deklaratsioonile saab alla kirjutada ja selle sisu hiljem vaidlustada.

Saksamaa jääb nende vahele. Kantsler Friedrich Merz lubas viia põhikaitsekulud 2029. aastaks 3,5%ni SKP-st. Berliin teatas rekordilisest 124,7 miljardi euro suurusest kaitsekulust ehk 2,69%st SKP-st. Kasv on järsk, kuid jääb isegi põhieesmärgist selgelt maha. Saksa meedia nägi tippkohtumises korraga tõsist heidutuspanust ja Trumpi haldamise harjutust. Bundeswehri võimelüngad ja personalipuudus tähendavad, et eelarverida ei muutu automaatselt üksusteks, mida saab kriisis kasutada.

Lubadus ilma karistuseta

Prantsusmaa näitab probleemi, mida protsendivaidlus varju jätab. Le Monde kirjutas, et Euroopa armeed muutuvad tugevamaks, kuid hajusalt ja koordineerimata. Le Figaro sõnastas selle teravamalt: Euroopa tahab Washingtonilt prognoositavust, mida Washington ei ole valmis pakkuma. NATO sees rohkem kulutamine ei vähenda iseenesest sõltuvust USAst.

Ka artikkel 5 ei ole nii automaatne, kui sageli eeldatakse. Washingtoni leping ütleb, et iga liitlane võtab „selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks", jättes vastuse vormi ja ulatuse riiklike otsuste teha. Ankara ei loonud 5% sihile jõustamismehhanismi ega karistusi täitmata plaanide eest. Rutte nimetas kohtumist „tarnete tippkohtumiseks". 2029. aastaks selgub, kas valitsused ostsid võimeid või aega.