NATO Ukraina lubadus peidab eelarvevaidlusi

Kõigi 32 NATO liikmesriigi suursaadikud kiitsid sel nädalal heaks tippkohtumise deklaratsiooni eelnõu, mis näeb Ukrainale 2026. aastaks ette 70 mld € sõjalist toetust ja 2027. aastaks „vähemalt samaväärset” abi (DW, European Pravda). Number jätab tugeva mulje, kuid selle sisu on ebaühtlasem: osa summast koondab üheks pealkirjanumbriks juba olemasolevaid EL-i laene, riikide kahepoolset abi ja varasemaid lubadusi. Ankara tippkohtumise eel vaidlesid mitu valitsust selle üle, kui siduvaks peaks 2027. aasta sõnastus minema (RBC Ukraine).

Euroopa Ukraina-toetuse vaidlus on liikunud solidaarsusavaldustelt palju praktilisemale pinnale: mida täpselt arvestatakse abina, kes on juba maksnud ja kas tippkohtumise deklaratsioon saab asendada riigieelarve otsuseid, hankeid ja tarnegraafikuid.

Poliitiline lubadus, mitte sõjakassa

Kahe aasta 140 mld € ei ole NATO ühiskassa ega võlakiri. NATO otsustab konsensusega, mis tähendab, et iga liige peab nõustuma või vähemalt mitte vastu seisma, kuid allianss ise ei laena ega kuluta tavaliselt sellises mahus. Paketti tuleb mõista poliitilise lubadusena, mida NATO koordineerib ja mis seob kokku mitu eraldi rahavoogu: riikide sõjalise abi, kahepoolseid lubadusi ja suure osa EL-i rahastusest (DW).

Suur osa tuleb EL-i enda 90 mld € Ukraina toetuslaenust, mida rahastatakse EL-i ühislaenuga ja osaliselt külmutatud Vene varadelt teenitud kasumiga. Ainuüksi 2026. aastal peaks relvatootmisse minema umbes 28,3 mld € (EU Reporter, ua.news). Kiiev on juba kehtestamas korda, kuidas see raha Ukraina kaitsetööstusse suunata (Komersant).

See ülesehitus määrab ka, kes mida blokeerida saab. Mark Rutte varasem ettepanek kehtestada Ukrainale kohustuslik abi alammäär 0,25% SKP-st ei saanud kõigi liitlaste toetust (Ground News). Mittesiduv poliitiline deklaratsioon jäi ellu seal, kus siduv valem läbi ei läinud.

Arvestuse vaidlus

Liitlaste teravaim erimeelsus ei jookse Ukraina toetajate ja vastaste vahelt. Vaidlus käib arvestuse üle. Poola toetab paketti kui eesliini julgeolekukindlustust, kuid tahab, et tema senised kulud läheksid arvesse: aastatepikkune kõrge kaitsekulu, miljardid Ukraina kodanike vastuvõtmiseks ning logistiline koridor, mille kaudu liigub Lääne abi Ukrainasse (Business Insider Polska). Donald Tusk andis Poola delegatsioonile suunise olla uute rahaliste lubadustega ettevaatlik, kuni seda koormust ei tunnustata (European Pravda).

Itaalia vaidlus oli teistsugune. Rooma ei soovinud sõnastust, mis lukustaks 2027. aastaks samaväärse toetuse, sest iga lubadus peab läbima Itaalia suure riigivõla surve all oleva eelarvemenetluse. Itaalia meedias jäi segaseks, kas jutt käib 70 mld € aastas või väiksemast summast pärast olemasolevate kohustuste mahaarvamist (Corriere della Sera, Open).

Tšehhi näitab kõige selgemalt, kus poliitiline number kohtub tegeliku tarnega. Praha koordineerib laskemoonainitsiatiivi, mis Tšehhi ametnike sõnul andis eelmisel aastal ligikaudu poole Ukrainasse jõudnud laskemoonast (Novinky). Tšehhi käsitluses on NATO pakett pigem mujal kogutud raha koordineerimine kui uus ühine rahakott (Aktuality.sk).

Kus asuvad vetoõigused

Slovakkia ja Ungari paiknevad vaidluse äärealal, kuid erineval viisil. Robert Fico ütles, et Slovakkia ei eralda riigieelarvest raha Ukrainale relvade ostmiseks, kuid möönis, et tõenäoliselt ei saa ta teisi takistada (NV). See nõrgestab alliansi ühtsust, kuid ei peata raha liikumist.

Ungari hoob on konkreetsem. Kui Ukraina sõjaline rahastus liigub EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika kaudu, kus otsused nõuavad ühehäälsust, saab Budapest otsuseid blokeerida. Üks selline kitsaskoht on Euroopa rahutagamisrahastu, EL-i eelarveväline instrument, millest hüvitatakse riikidele Ukrainale antud relvaabi. Ungari võib üksikute väljamaksete puhul nõusolekust keelduda (EL lepingu artikkel 31, rahutagamisrahastu otsus). Budapest seob Ukraina otsuste edenemise ka Lääne-Ukraina ungari vähemuse õiguste tagamisega, tingimusega, mis jääks tõenäoliselt püsima ka valitsuse vahetuse korral (Telex).

Mida me veel ei tea

Ankara tippkohtumise tekst ootab riigijuhtide heakskiitu, kuid keerulisemad küsimused tulevad pärast seda. Riigipõhist koormuse jaotuse valemit ei ole avaldatud. Piir uue raha ja ümberklassifitseeritud olemasoleva abi vahel on endiselt hägune. Avalikku tarnegraafikut, mille järgi kontrollida lubaduste muutumist relvadeks, ei ole.

Otsustusahel läbib neli eraldi väravat: NATO saab koordineerida ja survet avaldada, kuid riigieelarved kinnitavad parlamendid; EL-i ühehäälsusnõue võib osa sõjalisi instrumente blokeerida; hanked ja tehased määravad, kas raha muutub laskemoonaks. 140 mld € ostab poliitilist usutavust. Kas see ostab ka mürske, sõltub järgmistest otsustest.