NATO sügistest võib jääda varjatuks

USA luure hinnangul võib Vladimir Putin katsetada NATO riigi vastupidavust juba 2026. aasta sügisel. Võimalikud stsenaariumid ulatuvad küberrünnakutest väikese maismaasissetungini (WSJ, CNN/KEYT). Maismaaoperatsiooni peetakse neist kõige vähem tõenäoliseks.

Hinnangu tuum ei ole väide, et Venemaa valmistub NATO-ga sõda alustama. Küsimus on pigem selles, kas Moskva võib lavastada juhtumi, mille üle liitlased hakkavad vaidlema: kas rünnak üldse toimus, kes selle korraldas ja kas see ületas kollektiivkaitse piiri.

Leping vajab kokkulepet, mitte automaatkäivitust

NATO artikkel 5, 1949. aasta kollektiivkaitse klausel, ütleb, et relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi vastu. See ei käivita automaatset sõjalist vastust (NATO). Iga valitsus otsustab ise, millise sammu ta astub.

Allianss toimib konsensuse alusel. Liikmesriigid peavad kokku leppima, mis juhtus, kes vastutab ja kas kollektiivkaitse lävend on ületatud. Tavapärane sissetung on lihtne juhtum. Küberrünnak, mis viib rivist välja Balti riigi elektrivõrgu, eraldusmärkideta isikud piirirajatise lähedal või droonid, mida saab esitada Ukraina eksinud lennumasinatena, jätavad liitlased päevi päritolu üle vaidlema. Moskvale võib piisata just sellest ajast.

Leedu ja Rumeenia elavad seda juba läbi

Leedu kaitseminister Robertas Kaunas ütles eelmisel nädalal, et sõjaväeluure näeb Venemaa võimalikke provokatsioone Balti riikides, muu hulgas Ukraina päritolu droonide kasutamist vale lipu operatsioonides (LRT). Ta rõhutas, et otsust ega kuupäeva ei ole.

Vilnius reageeris praktiliselt. Väed saadeti kaitsma Klaipėda LNG-terminali, LitPol Linki elektrisõlme ja Kruonise pumphüdroelektrijaama. Leedu palus ka NATO-l ja EL-il tugevdada elutähtsa taristu kaitset (Delfi).

Rumeenia näitab, kuidas näevad välja häguse proovikivi esimesed minutid. 24.–26. juulini tulistasid Rumeenia jõud Ukraina piiri lähedal alla kolm drooni. 2. augustil jälgis kaitseministeerium umbes 20 minutit sihtmärki territoriaalvete kohal; rusud kukkusid Periprava juurde, ligikaudu kilomeetri kaugusele piirist (Libertatea, Digi24). Tulcea elanikud said varjumishoiatuse. Lennujaam suleti. Enne kui Brüsselis saanuks artikkel 5 üle arutada, oli Rumeenia radarituvastuse, tsiviilhoiatuse ja F-16 hävitajate reageerimisahel juba surve all läbi proovitud.

Soome esindab sama spektri rahulikumat otsa. Helsingi hinnangul puudub vahetu sõjaline oht ning Venemaal kuluks piiri lähistele jõudude ülesehitamiseks aastaid (Yle).

Kust kokkulepe võib mureneda

Ungari näitab, kuidas hämar juhtum võib muutuda sõjalise küsimuse asemel esmalt raamimisvaidluseks. USA luurehinnangut käsitlev Ungari meedia keskendub sellele, kas küberrünnak või sabotaaž kvalifitseeruks poliitiliselt üldse kollektiivkaitse juhtumiks (Portfolio).

Budapesti valitsus hoiab Moskvaga pragmaatilisi suhteid, mida seovad Vene nafta, gaas ja Paks II tuumajaama projekt (Blikk). See ei tõesta, et Ungari blokeeriks artikli 5 selge relvastatud rünnaku järel. Küll aga võivad energiasõltuvus ja sisepoliitiline „sõjast eemale” hoiak aeglustada süü omistamise vaidlust just sellises ebaselges olukorras, mida USA hinnang kirjeldab.

Luurehinnang ei ennusta NATO sõda. See kinnitab midagi kitsamat ja praktilisemat: Leedu taristu kaitsmine ja Rumeenia droonijuhtumid näitavad, et NATO garantii väärtus sõltub pealinnade kiirusest. Rünnak tuleb tuvastada, selle korraldaja kindlaks teha ja poliitiline otsus langetada enne, kui viivitus ise muutub Moskva tööriistaks.

Iga liitlasvalitsus peaks suutma vastata konkreetsele küsimusele: millist küberrünnakut, sabotaaži, droonilööki või piirijuhtumit käsitleb ta relvastatud rünnakuna ning kui kiiresti ütleb ta seda avalikult?