Nausėda tahab tühistada tuumakeelu

Leedu põhiseaduse artikkel 137 teeb kaks asja: keelab massihävitusrelvad Leedu territooriumil ja välistab välisriikide sõjaväebaasid. President Gitanas Nausėda tahab selle artikli tervikuna põhiseadusest välja jätta. Pärast kohtumist parlamendifraktsioonide juhtidega 2. juulil ütles ta, et peaaegu kõik peavad sätet ajale jalgu jäänuks. Tema ettepanek ei ole artikli parandamine, vaid selle tühistamine.

Leedu põhiseaduse muutmiseks on vaja Seimis, Leedu parlamendis, kahte eraldi hääletust. Mõlemal korral peab poolt olema vähemalt 94 saadikut 141-st ning hääletuste vahele peab jääma vähemalt kolm kuud. Valitsuskoalitsioonil on 75 kohta. Fraktsioonijuhid võivad põhimõttes nõustuda, kuid põhiseadusliku enamuse kahekordne kokkusaamine on juba teine küsimus.

Säte, millest räägitakse vähem

Suurem osa tähelepanust läheb tuumarelva keelule. Ent artikkel 137 keelab ka välisriikide sõjaväebaasid, samal ajal kui Leedus on juba märkimisväärne liitlasvägede kohalolek. Saksamaa kavatseb paigutada Leetu 2027. aasta lõpuks ligikaudu 5000 sõduriga brigaadi. Hiljutised NATO õppused tõid Leedu territooriumile veel tuhandeid sõdureid.

Artikkel 137 kirjutati põhiseadusse 1992. aastal, et tagada Nõukogude vägede lahkumine. Tekst ei ole muutunud, aga julgeolekupraktika on. Avalikult ei ole selgitatud, kas roteeruvad liitlasüksused on õiguslikult midagi muud kui püsivad „välisriikide sõjaväebaasid” või on tegelik praktika põhiseaduse sõnastusest lihtsalt ette jõudnud. Artikli kustutamine võtaks selle ebaselguse maha, kuid Leedu juhid ei ole seni avalikult väitnud, et praegune sõnastus põhjustab neile konkreetseid operatiivseid takistusi.

Õigusruum, mitte tuumarelvad

Kaitseministri kohusetäitja Robertas Kaunas esitas tühistamist sammuna, mis võimaldab Leedul kasutada kogu NATO võimepaketti. Nausėda ütles, et tuumarelvade Leetu paigutamiseks ei ole vahetuid plaane ja Leedu jääb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu raamidesse. See lepe lubab tuumarelva omada viiel tunnustatud tuumariigil (Internazionale/Reuters).

Põhiseadusliku sätte kustutamine eemaldaks ühe luku. Teised jäävad alles. NATO tuumajagamine toimib USA kontrolli all olevate relvade, kahevõimeliste lennukite, väljaõpetatud meeskondade ja alliansi tasandi planeerimise kaudu. Praegu on selline korraldus vaid vähestes Lääne-Euroopa riikides. Relvade liigutamine ida poole eeldaks tugevdatud hoiuruume, baaside ümberehitust, USA sertifitseeritud lennumeeskondi ja käsuliini, mis määrab relva kasutamise loa. Sellise taristu rajamine võtab aastaid. Ühtegi kinnitatud USA või NATO otsust tuumarelvade Leetu paigutamiseks ei ole avalikuks tulnud (CNBC).

Leedu ei küsi üksi

Soome tühistas oma tuumarelva keelu 17. juunil parlamendihääletusel tulemusega 125 : 61. Soome ametnikud rõhutasid, et rahuajal tuumarelvi riiki paigutada ei plaanita. Samas näitas parlamendiarutelu tegelikku erimeelsust: kas õiguslike piirangute eemaldamine tugevdab heidutust või kutsub esile vastumeetmeid, ilma et sellest tekiks kasutatavat sõjalist võimet.

Poola riikliku julgeolekubüroo juht on öelnud, et tuumajagamisse sisenemine on reaalne võimalus, ning kõnelused Washingtoniga on plaanis. Rzeczpospolita paigutas Leedu sammu laiemasse NATO idatiiva taotlusse saada heidutuses võrdsem staatus. Kuid tuumajagamise laiendamine eeldaks otsuseid NATO tuumaplaneerimise grupis, alliansi organis, kus arutatakse tuumahoiakut. Riikide enda õigusmuudatustest selleks ei piisa.

Leedu juhtide argument on arusaadav: NATO eesliiniriik ei taha kriisi eel põhiseadusega välistada alliansi võimalusi. Vastuväide on sama konkreetne: õiguslik võimalus ilma taristu, lennukite, väljaõpetatud meeskondade ja USA paigutusotsuseta on poliitiline signaal, mitte sõjaline võime. Kas põhiseaduse muutmine nihutab NATO hoiakut või ainult Leedu õiguslikku sõnavara, sõltub Vilniuse häältest ja otsustest, mida ükski liitlaspealinn ei ole veel avalikustanud.