Neutraalne Iirimaa juhib EL-i kaitsepäevakorda

Iirimaa võttis 1. juulil üle Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise. Järgmise kuue kuu jooksul juhib Dublin ministrite kohtumisi, seab päevakordi ja kirjutab kompromisstekste, mille üle peavad kokkuleppele jõudma kõik 27 liikmesriiki (Council).

Semestrit määravad kolm vaidlust: kaitsekulud, Ukraina toetamine ja järgmine mitmeaastane finantsraamistik ehk EL-i seitsmeaastane eelarve aastateks 2028–2034 (European Movement Ireland). Iirimaa saab mõjutada, mis järjekorras ja millises sõnastuses neid arutelusid peetakse. Otsuseid ta üksi ei tee.

Eesistumise piirid tulenevad aluslepingutest. Välispoliitikat juhib EL-i kõrge esindaja, mitte roteeruv eesistuja (Foreign Affairs Council). Euroopa Komisjonile jääb õigus teha seadusandlikke ettepanekuid (Commission). Riigi- ja valitsusjuhid määravad Euroopa Ülemkogus strateegilise suuna (European Council). Järgmise poole aasta pinge tekibki sellest vahest: Iirimaa juhib protsessi, kuid Euroopa peab otsustama küsimusi, mille ulatus on eesistuja volitustest suurem.

Mida eesistuja tegelikult teeb

Eesistujariik juhib kohtumisi üheksas kümnest valdkonnast, kus EL-i ministrid nõukogus kogunevad. Erand on välisasjad. Dublini tegelik mõju asub töökorralduses. Kui nõukogusse jõuab näiteks kaitserahastuse ettepanek, koostab Iirimaa meeskond kompromissteksti, määrab arutelu järjekorra ja otsustab, millal viia erimeelsus ametnike tasandilt ministrite poliitiliseks valikuks.

See on tehniline võim, kuid mitte väike võim. Hea eesistuja võib läbirääkimisi kuude võrra edasi nihutada. Passiivne eesistuja laseb neil takerduda. Dublin on nimetanud seda poolaastat suureks riiklikuks vastutuseks. RTÉ sõnastas piirangu kainemalt: Iirimaalt oodatakse EL-i ühise töö edasiviimist, mitte Iiri eelistuste muutmist Euroopa kaitsepoliitika vaikeseadeks.

Kuidas pealinnad Dublinit loevad

Iirimaa sõjaline neutraalsus ei takista tal õiguslikult eesistujaks olemast. Poliitilise usutavuse küsimust see siiski ei kaota. Eri pealinnad hindavad seda erinevalt.

Rumeenia ajakirjandus ütles selle kõige otsemini. HotNewsi järgi võtab eesistumise üle EL-i üks nõrgemaid sõjalisi jõude ajal, mil päevakorda valitsevad kaitse ja Ukraina. Adevărul märkis samas, et eesistuja korraldab nõukogu tööd, mitte ei määra poliitikat. Ida-Euroopa mure, mida on näha nii Rumeenia kui ka Poola meedias, on konkreetne: kas neutraalne eesistuja võib kompromisside sõnastust pehmendada ajal, mil osa liikmesriike nõuab kiiret tegutsemist.

Poola vaatab eeskätt tulemusi: EL-i kavandatavat kaitserahastuse instrumenti, uusi Ukraina sanktsioone ning eelarvevaidlust netomaksjate ehk riikide, kes maksavad EL-i eelarvesse rohkem kui sealt tagasi saavad, ja suuremat julgeolekurahastust nõudvate valitsuste vahel (Euronews PL). Varssavi ei otsi kinnitusi, vaid otsuseid.

Saksamaa jaoks on eesistumise keskne teema eelarve. Berliin taotleb järgmises pikaajalises eelarves suuri kärpeid, kuid ei soovi sama kokkuhoidu oma relvastuskuludele (Berliner Zeitung, Bundestag). Iirimaa peab otsima kokkulepet Saksamaa eelarveettevaatuse ning teiste pealinnade nõudmiste vahel, mis puudutavad ühtekuuluvusraha, põllumajandustoetusi ja kaitseinvesteeringuid.

Eelarve on kõige raskem vaidlus, sest mitmeaastane finantsraamistik vajab ühehäälsust. Iga liikmesriik saab kokkuleppe blokeerida. See annab Iirimaa kontrollile ajastuse ja sõnastuse üle tegeliku kaalu, kuid Dublin ei saa lahendust peale suruda. Sanktsioonide puhul, mis võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega ehk süsteemis, kus suurematel riikidel on rohkem kaalu ja üks riik üksi vetot panna ei saa, on eesistuja mõju väiksem. Seal otsustavad hääled rohkem kui kompromissteksti tehnika.

Prantsusmaa vaatepunkt lisab teise probleemi. Ouest-France nimetas Iirimaad tehnoloogiahiidude maksuparadiisiks, kelle ülesanne on nüüd aidata neid reguleerida. Dublinis asuvad suurte USA tehnoloogiaettevõtete Euroopa peakorterid, samal ajal juhib Iirimaa nõukogu arutelusid digi- ja kaubanduspoliitika üle. EL-i ja USA pinged puudutavad nii tariife kui ka tehnoloogiainvesteeringuid, mistõttu juhatab Iirimaa arutelusid, kus tal on selge majandushuvi.

Detsembri mõõdupuu

Iirimaa eesistumist hinnatakse selle järgi, kas ta suudab eri riikide positsioonid vormida tekstideks, mille ministrid vastu võtavad. Kas Dublin leiab eelarveraamistiku, mis sobib korraga Saksamaa eelarveettevaatuse, Ida-Euroopa julgeolekunõuete ja Lõuna-Euroopa ühtekuuluvusvajadustega? Kas ta hoiab kaitserahastuse ettepanekud ja sanktsioonipaketid liikumas, ilma et neutraalsus ja majandushuvid protsessi pidurdaksid?

Eesistuja võim on vahendaja, mitte käsuandja võim. Detsembriks selgub, kas sellest piisab.