Nikosia tõrjub Türgi kahe riigi plaani

Küprose president Nikos Christodoulides kasutas Türgi sõjalise sekkumise 52. aastapäeva kolme piiri tõmbamiseks: Küpros jääb üheks vabariigiks, kahe riigi mudelit ei tule ning ei tule ka „varjatud konföderatsiooni”, kus föderaalse sildi taga oleks kaks suveräänset valitsust (Euronews FR, Philenews). Need tingimused ei puuduta ainult saart. Need määravad ka EL-i ja Türgi suhete ülempiiri, sest Küprosel on vahendid selle piiri hoidmiseks.

Üks liikmesriik, kaks lukku

EL käsitab Küprose Vabariiki kogu saare liikmesriigina. Türgi kontrolli all olevas põhjaosas on EL-i õigus kuni taasühinemiseni valdavalt peatatud. Nii sätestab ühinemislepingu protokoll nr 10 (protokoll nr 10).

See annab Nikosiale otsese veto kõigis EL-i otsustes, mis nõuavad ühehäälsust ehk kõigi liikmesriikide nõusolekut. Türgi liitumiskõnelused, välispoliitilised seisukohad ja juurdepääs kaitsekoostööle kuuluvad sellesse kategooriasse (EL-i lepingu artikkel 24). Küpros saab igaühe neist üksi blokeerida.

Teistes küsimustes, näiteks tolliliidu ajakohastamises ja viisavabaduse edenemises, Küprosel formaalset vetot ei ole. Kuid Euroopa Ülemkogu, kus riigi- ja valitsusjuhid seavad EL-i poliitilise suuna, töötab konsensuse alusel. Kui üks valitsus on vastu, ei pruugi teema üldse lauale jõuda (EL-i lepingu artikkel 15). Liidrid avavad harva toimiku uuesti, kui üks pealinn ütleb ei.

Senine praktika kinnitab seda. 2018. aastal külmutas nõukogu Türgi liitumispeatükid ja töö tolliliidu kallal (nõukogu, juuni 2018). 2019. aastal peatas nõukogu pärast Türgi puurimist Küprose vetes kõrgetasemelise dialoogi ja kärpis ühinemiseelse abi vahendeid (nõukogu, juuli 2019). Tänavu juulis sai Türgi kitsa tollikoostöö kokkuleppe, mitte tolliliidu uuendamist, viisateed ega kaitsekoostöö juurdepääsu, mida Ankara soovis (DG TAXUD).

Pariis toetab lukku, Berliin otsib möödapääsu

Prantsusmaa käsitab Küprost suveräänsuse proovikivina. Prantsuse suursaadik Nikosias kirjeldas kaitsepartnerlust „ebatavaliselt tugevana” ja rõhutas, et lahendus peab järgima ÜRO lähtekohta: kahe tsooni ja kahe kogukonnaga föderatsiooni, millel on üks suveräänsus (Prantsuse saatkond Küprosel). Pariis ei näe põhjust eraldada koostööd Türgiga Küprose küsimuse edenemisest (Euronews FR).

Saksamaa liigub teises suunas. Berliin tunnustab Küprose Vabariiki ainsa legitiimse valitsusena (Saksamaa välisministeerium), kuid tahab teha Ankaraga koostööd rände, energia ja NATO kaitse küsimustes, ootamata Küprose kokkulepet (Eurotopics).

Itaalia jääb nende vahele. 13. juulil nimetas komisjon Itaalia asepresidendi Raffaele Fitto Küprose eriesindajaks. Tema ülesanne on toetada ÜRO juhitavat rahuprotsessi ja jälgida, et võimalik lahendus sobiks EL-i õigusega (EUAlive, Formiche). Türgi lükkas nimetamise kohe tagasi. Ankara välisministeeriumi teatel kaotas EL erapooletuse siis, kui Küpros liiduga ühines, ning lahendus eeldab kahte võrdset suveräänset riiki (Türgi välisministeerium). Küprose türklaste võimud nimetasid rolli ebaseaduslikuks (Euractiv).

Mida Guterrese visiit saab muuta

ÜRO peasekretär Antonio Guterres külastab Küprost 27.–29. juulil. Ametlik vahendusmandaat on tema saadikul María Angela Holguínil (DW). Fitto ei asenda neid. Tema tähtsus tekib alles siis, kui diplomaatia liigub: komisjonil on vaja inimest, kes haldab EL-i õigusega seotud tööd, mille iga kokkulepe kaasa toob.

Küprose ajakirjanduse teatel ütleb kõigi 27 liikmesriigi heaks kiidetud dokument, et EL peab Küprose kõneluste taasalustamist eriti oluliseks sammuks EL-i ja Türgi koostöö tugevdamisel (CNA, Politis). See ei ole formaalne eeltingimus. Ent alates 2018. aastast on muster püsinud: liitumine ja kaitse on kõvad lukud, kus Küprosel on lepinguline veto; tolli- ja viisaküsimused on poliitilised lukud, kus Küpros määrab, kas liidrid ukse avavad.

Suveräänsusvaidlus, mis puudutab vähem kui miljonit inimest, piirab endiselt EL-i suhteid 85 miljoni elanikuga NATO liitlasega. Christodoulidese aastapäevakõne sõnum Ankarale ja Berliinile oli lihtne: ülempiir ei ole nihkunud.