Nicosia seob Türgi €150bn SAFE-fondi taasühinemisega

Viisavabadus, ajakohastatud kaubanduslepe, rändekoostöö ja juurdepääs 150 mld € suurusele kaitsefondile annavad EL-ile Türgi suhtes mitu hooba. Küpros tahab siduda need kõik edasiminekuga saare taasühendamisel. Nõue jõudis nädalavahetusel Brüsselisse, kuhu saabus ÜRO Küprose erisaadik Maria Angela Holguin, et hinnata, mida EL on valmis lauale panema (Cyprus Mail, Philenews).

Holguin on kolm nädalat liikunud Nikosia, Ankara ja Ateena vahet, valmistades ette võimalikku „viis pluss üks“ kohtumist: kaks Küprose kogukonda, Kreeka, Türgi ja Ühendkuningriik ning ÜRO peasekretär António Guterres eesistujana. Läbirääkimisvormi kontrollib ÜRO. Stiimulid, mis võiksid Türgit liigutada, asuvad aga Brüsselis. EL-i pealinnades käib vaidlus selle üle, kas need siduda Küprose küsimusega.

Mida Brüssel saab kinni hoida

EL-i mõju Türgi suhtes jaguneb neljaks. Kaubanduses tähendab see tolliliidu ajakohastamist, mis reguleerib tollivaba kaubavahetust. Liikumises tähendab see viisavabadust Türgi kodanikele, mis on aastaid jäänud täitmata tingimuste taha (Euroopa Komisjon). Rändes saab EL pakkuda tihedamat koostööd pagulaste haldamisel. Kaitses puudutab vaidlus SAFE-i, EL-i uut kaitseinvesteeringute instrumenti, mille taga on kuni 150 mld € laene ja mille nõukogu võttis vastu 2025. aasta mais (EL-i nõukogu). EL-i välised riigid pääsevad SAFE-i juurde ainult nõukogu heakskiidul, mis tähendab, et iga liikmesriik saab vastu seista.

Türgi pikalt seiskunud EL-i liitumisprotsessis on endiselt külmutatud kaheksa peatükki ehk valdkonda, mille kandidaatriik peab enne liitumist läbima. Need jäävad suletuks seni, kuni Ankara ei laienda oma tollikokkulepet Küprosele (Euroopa Komisjon). Seega on tingimused Türgile antavate hüvede pidurdamiseks juba olemas. Küsimus on, kes neid kasutab.

Nikosia tõmbab hooba

Küprose president Nikos Christodoulides püüdis juunis seda teha. Ta kohtus Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, et suruda EL-i rolli ÜRO protsessis. Välisminister Constantinos Kombos kirjeldas Proto Thema teatel teadlikku „seostamist“ EL-i ja Türgi toimikute ning lahendusprotsessi vahel.

Õiguslik alus on olemas. 2024. aasta aprillis leppisid EL-i juhid kokku, et suhtlus Türgiga peab olema „etapiline, proportsionaalne ja tagasipööratav“ (Euroopa Ülemkogu). See sõnastus lubab igal liikmesriigil pidurdada Türgit puudutavat otsust, kui ta väidab, et tingimused pole täidetud. Küpros kavatseb seda kasutada.

Prantsusmaa tugevdas Nikosia positsiooni juuni alguses, allkirjastades Küprosega kaitsekoostööleppe, mis süvendab Prantsuse sõjalist ligipääsu Vahemere idaosas. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kritiseeris seda avalikult (Arab News). Pariis käsitleb Küprost julgeolekupartnerina. Nikosia püüab selle partnerluse muuta Brüsselis poliitiliseks kaaluks.

Pealinnad, kes vajavad Ankarat

Kõik valitsused ei taha siduda Türgi EL-i hüvesid Küprose toimikuga. Saksamaa vajab Ankarat rände haldamisel, NATO koordineerimisel ja Lähis-Ida stabiilsuse küsimustes (Bundesregierung). Berliin kritiseerib Türgit rahvusvahelise õiguse pärast, kuid ei taha külmutada koostööd tervikuna (taz). Itaalial on Vahemere energia- ja julgeolekuhuvid, mille tõttu Türgi on talle vajalik, ning Rooma ei toeta olukorda, kus iga EL-i ja Türgi toimik muutub taasühendamiskõneluste pantvangiks.

Lahkheli on struktuurne: riigid, kes tahavad Küprose tingimuslikkust kõige rohkem, ei kanna kõige suuremat hinda, kui koostöö Türgiga halveneb.

Türgi vastus: mitte midagi

Ankara ametlik hoiak läheb vastuollu ÜRO lähtepunktiga, milleks on kahe tsooni ja kahe kogukonnaga föderatsioon ühe riigi sees. Türgi kaitseministeerium kinnitab, et toimib ainult kahe riigi lahendus (Proto Thema). Türgi välisministeerium nimetab katseid eirata Küprose türklaste õigusi „vastuvõetamatuks“ (Hürriyet Daily News). Kui Türgi jättis Küprose COP31 kliimakohtumise ettevalmistavatelt aruteludelt kõrvale, noomisid EL-i ministrid Ankarat. See näitas taas, et tunnustamise vaidlus ulatub igasse kahepoolsesse toimikusse (Internazionale/Reuters).

Ükski Türgi ametlik avaldus pole seni öelnud, millise EL-i hüve eest Ankara oleks valmis taasühendamiskõnelustel liikuma.

Küpros võtab sel aastal üle EL-i nõukogu roteeruva eesistumise. See annab Nikosiale kontrolli kaitse-, rände- ja lõunanaabruse kohtumiste päevakorra üle. Päevakord loeb: Küpros saab otsustada, mida ja millal arutatakse. Ta ei saa aga sundida hääletusi ega teiste valitsuste tahet asendada. ÜRO julgeolekunõukogu arutab Küprost 16. juulil (Cyprus Mail). Holguin naaseb saarele juuli alguses.

Läbirääkimislaud kuulub ÜRO-le. Seda ümbritsevad stiimulid kuuluvad EL-ile. Küpros püüab need kokku siduda, kuid seos peab vastu ainult siis, kui Türgi peab pakutavat hinda väärt olevaks.