Üheksa riiki nõuavad piirile ajapikendust

Kui EL käivitas digitaalse piirisüsteemi, eeldati, et tehnoloogiaga jäävad hätta pigem uuemad Schengeni liikmed. Üheksa kuud hiljem on pilt vastupidine. Horvaatia, mis liitus Schengeni vaba liikumise alaga alles 2023. aastal, ütleb, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem EES töötab tema piiridel tõrgeteta. Brüsselilt erakorralist leevendust küsivad Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Holland ja Portugal ning lisaks Šveits (Euronews, Travel Tomorrow).

EES asendas passitemplid elektrooniliste kirjetega kõigi kolmandate riikide kodanike kohta, kes sisenevad Schengeni alale või lahkuvad sealt. Esmakordsel registreerimisel võtab piirivalve reisijalt näokujutise ja sõrmejäljed (EES Regulation). Süsteem käivitus 2025. aasta oktoobris. EL-i õigus pani paika reeglid, EL-i IT-agentuur eu-LISA ehitas ja haldab ühist andmebaasi, kuid tegelikke kontrolle teevad liikmesriikide piiriasutused igas lennujaamas, sadamas ja maismaapiiripunktis. Just see kolmeosaline vastutus seletab suure osa praegusest vaidlusest.

Viis tundi väravas

Esimene biomeetriline registreerimine võtab Prantsuse operatiivhinnangute järgi ühe reisija kohta umbes 60–90 sekundit (Le Monde). Kui see korrutada suvise lennuliikluse tipptundidega, tekivad järjekorrad kiiresti. Prantsuse lennujaamades on teatatud kuni viietunnisest ootamisest ja jätkulendudest mahajäämisest (Ouest-France). Berliini Brandenburgi lennujaamas ootasid EL-i-välised reisijad tegevjuhi Aletta von Massenbachi sõnul kuni kaks tundi (Berliner Zeitung). Sama surve all on Kreeka saarte lennujaamad, kuhu saabub palju Briti turiste (The Guardian).

Schengeni välispiiri punktide kohta ei ole avalikku terviklikku andmestikku ooteaegade, kioskite töökindluse ega registreerimisvigade kohta. Seetõttu toetuvad nii väide „väikestest käivitusraskustest” kui ka jutt süsteemi üldisest läbikukkumisest pigem üksikjuhtumitele kui võrreldavale tõendile.

Mida üheksa riiki tahavad

Üheksa riiki ei nõua EES-i tühistamist. Nende soov on kitsam: pikendada Euroopa Komisjoni käivitamisel antud üleminekuaega, mis lubab piirivalvel äärmise ülekoormuse korral biomeetriliste andmete võtmise peatada, jätkates samal ajal sisenemiste ja väljumiste elektroonilist registreerimist. See üleminekuaeg lõpeb 6. septembril (Connexion).

Komisjon on üldisest peatamisest keeldunud. Tema hinnangul peegeldavad viivitused eeskätt liikmesriikide personalipuudust, mitte ühisandmebaasi ülesehituse viga (CNN Greece). Horvaatia siseminister Davor Božinović on sama argumenti tugevdanud, öeldes, et tema riik valmistus korralikult ega näe suuremaid probleeme. Riigilt, mille Schengeni-valmidust vanemad liikmed aastaid kahtluse alla seadsid, on see selge sõnum: süsteem töötab seal, kus valitsus on ettevalmistuse ära teinud.

Teravaim kriitika liigub vastassuunas. Fraport Greece’i juht Alexander Zinell nimetas EES-i põhimõtteliselt vigaseks ja ütles, et süsteem vajab terviklikku ümbertegemist, sealhulgas reisieelset eelregistreerimist, mitte andmete kogumist piiriputkas (The Guardian, Newsbeast). Kreeka lennujaamu koormab ka väljaõppinud piirivalvurite nappus. See on riigisisene probleem, mida EES ei tekitanud, kuid mille süsteem nähtavaks tegi (Dnews).

Mida september otsustab

6. septembri tähtaeg sunnib komisjoni valima. Kui üleminekuaeg lõpeb pikenduseta, peab iga Schengeni välispiiri punkt tegema biomeetrilise täisregistreerimise ka liikluse tippajal. Kui komisjon pikendab leevendust, muutub biomeetria ülekoormuse korral sisuliselt valikuliseks. See nõrgestaks EES-i põhigarantiid: kontrollitud sisenemis- ja väljumiskirje iga EL-i-välise reisija kohta. Häired on tõenäoliselt juba lükanud 2027. aastasse ETIAS-e, eraldi reisieelse loa süsteemi, kuigi EL-i ametlik ajakava räägib endiselt 2026. aasta lõpust (travel-europe.europa.eu, Euronews).

EES-i õiguslik alus on tugev ja julgeolekuloogika selge. Schengeni sisepiirideta liikumine püsib poliitiliselt vaid siis, kui välispiiri hallatakse järjekindlalt. EL kirjutas ühe ühise reegli, kuid jättis selle elluviimise 29 erineva lennujaama-, sadama- ja piiripunktivõimekuse kanda. Sama määrus annab Zagrebis sujuva kontrolli ja Pariisis viietunnised järjekorrad. Just sellele võimekuse vahele peab komisjon nüüd vastuse leidma.