Üheksa riiki tõrjub EL-i piirinõude

Euroopa Komisjon kutsus 2. juunil üheksat valitsust üles Schengeni alas sisepiirikontrolle järk-järgult lõpetama. Schengen on passikontrollita liikumisruum, kuhu kuulub 29 Euroopa riiki ja umbes 450 mln inimest. Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Itaalia, Holland, Taani, Norra, Sloveenia ja Rootsi peavad endiselt kontrollpunkte, mis pidid olema ajutised. Mõnes kohas on need töötanud üle kümne aasta.

Komisjonil on õiguslik võimalus liikmesriike sundida. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 258 lubab komisjonil kaevata liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse, kui riik rikub EL-i õigust. Sisepiirikontrollide puhul ei ole komisjon seda vahendit seni kasutanud. Seekord piirdus ta mittesiduvate arvamustega (European Commission, Mirage News) ja soovitas kontrollid „järk-järgult kaotada”.

Ajutised kontrollid, püsivad kontrollpunktid

Prantsusmaa on pärast 2015. aasta novembri terrorirünnakuid uuendanud oma „ajutisi” kontrolle 24 korda. Austria on kontrollinud Ungari ja Sloveenia piiri katkematult alates 2015. aastast. Saksamaa laiendas pikaajalised kontrollid Austria piiril 2024. aasta septembris kõigile üheksale maismaapiirile.

Schengeni piirieeskirjade artikkel 25 lubab sisepiirikontrolli ajutiselt taastada kuni kuueks kuuks ühe ohu kohta. Euroopa Liidu Kohus otsustas 2022. aasta aprillis, et see ülempiir on siduv. Valitsused on sellest mööda läinud nii, et iga pikendust kirjeldatakse vastusena „uuele” ohule: ühel korral ränne, järgmisel terrorism, siis Venemaa sabotaaž. Prantsusmaa Conseil d'État, riigi kõrgeim halduskohus, kiitis sellise loogika 2025. aasta märtsis heaks, käsitledes 2024. aasta oktoobri pikendust uue sisepiirikontrolli kehtestamisena. Nii algas tähtaeg uuesti.

2024. aasta Schengeni piirieeskirjade reform pidi korda karmistama. Tegelik mõju oli vastupidine: maksimaalne kestus pikenes kahelt aastalt kolmele ja lisandus uusi põhjendusi kontrollide taastamiseks. Reform muutis taas seaduslikuks praktika, mida kohtud olid hakanud ebaseaduslikuks pidama.

Üheksa pealinna, sama vastus

Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt lükkas soovituse otse tagasi ja teatas järjekordsest kuuekuulisest pikendusest. Itaalia Lega kuulutas, et „meie otsustame, keda oma piiridel kontrollime, mitte Brüssel”. Austria FPÖ juht Herbert Kickl, kelle poliitiline platvorm tugineb „kindlus Austria” ideele, ei näidanud järeleandmise märke.

Osaline erand on Holland. Valitsus plaanib asendada püsivad kontrollpunktid 2026. aasta sügiseks mobiilsete patrullidega. See liigub riskipõhise politseitöö suunas, mida komisjon peab vastuvõetavaks.

Poliitilise demonstratsiooni 70 mld € hind

Kulu on majanduslik, kasu poliitiline. Schengeni sisepiire ületab iga päev 3,5 mln inimest. Neist 1,9 mln on püsivad piiriülesed töötajad. Nijmegeni linnapea Hubert Brulsi sõnul kahjustavad kontrollid kahe riigi suhteid ning maksavad pendelrändajatele iga päev aega ja raha. Centre for Economic Policy Researchi uuringu hinnangul vähendavad sisepiirikontrollid EL-i kaupade ja teenuste kaubandust 1,3%, mis tähendab 70 mld € suurust kaotatud aastamahtu.

Rändeuuringute ekspert Gerald Knaus nimetab Saksamaa kontrolle „sümbolpoliitikaks, mida varem nõudis ainult AfD”. Prantsusmaal pakkus justiitsminister Gérald Darmanin välja kolmeaastase sisserändemoratooriumi, mida nähakse laialt positsioneerimisena 2027. aasta presidendivalimisteks. Valitsused hoiavad alles kontrolle, mille õiguslikku ja majanduslikku põhjendatust kohtud ja majandusteadlased kahtluse alla seavad, sest kontrollpunktide kaotamine võib maksma minna hääli.

Saksamaa Koblenzi kohus otsustas 2026. aasta mais, et kontrollid Luksemburgi piiril rikuvad Schengeni piirieeskirju. Saksamaa kaebas otsuse edasi ja pikendas kontrolle ikkagi. JEF Luxembourg, Euroopa Noorte Föderalistide Luksemburgi haru, kutsus Luksemburgi valitsust üles viima Saksamaa Euroopa Liidu Kohtusse artikli 259 alusel. See harva kasutatav mehhanism lubab ühel liikmesriigil teise kohtusse kaevata. Ükski valitsus ei ole seda sammu astunud. Komisjon ei kasuta oma jõustamisvolitusi. Riiklikud kohtud teevad otsuseid, mille järgmine kuuekuuline pikendus sisuliselt tühjaks teeb. Schengen loodi siduva õigusraamistikuna, kuid toimib üha enam vabatahtliku kokkuleppena, mida peetakse üleval seal, kus valimisarvutus seda lubab.