Euroopa ei tooda PAC-3 tõrjerakette

Ühe PAC-3 MSE püüdurraketi tootmine võtab umbes 34–36 kuud. See on Patrioti süsteemi rakett, mis hävitab ballistilise sihtmärgi otsetabamusega, märgib Army Recognition. Euroopas ei ole ühtegi tehast, mis neid rakette toodaks. See tööstuslik piirang ei muutunud ka 28. juulil, kui Volodõmõr Zelenskõi lahkus Valgest Majast ja nimetas Donald Trumpiga peetud kõnelust Patrioti tootmislitsentside üle „heaks kohtumiseks” (Handelsblatt, Le Parisien).

Kohtumise järel avalikult teada olev pilt näitab poliitilist valmisolekut, kuid mitte tööstuslikku kokkulepet. Puudub avalik tõend allkirjastatud tootmislitsentsi, konkreetse tehase või kokkulepitud aastase tootmismahu kohta. PAC-3 MSE tootmist kontrollivad Lockheed Martin ja RTX ehk Raytheon. USA ekspordireeglid ITAR nõuavad, et Washington annaks ametliku loa enne, kui tootmisalane oskusteave võib liikuda üle piiri (eCFR ITAR §124.1). Praktikas tähendab see tehnilise abi lepingut ettevõtete ja välisriigi vahel, mille vaatab läbi ning kiidab heaks USA välisministeerium. Valge Maja saab protsessi käivitada, kuid mitte sellest mööda minna.

Remondikeskused, mitte tootmisliinid

Euroopa püüab süsteemi äärealadel tegutseda, kuid see ei võrdu PAC-3 tootmisega. Saksamaa kõige konkreetsem samm puudutab PAC-2 GEM-T püüdurrakette. Need on võimekad, kuid madalama kategooria raketid, millel puudub PAC-3 võime hävitada ballistilisi sihtmärke otsetabamusega. Raytheoni ja MBDA ühisettevõte Schrobenhausenis ootab esimesi tarneid alates 2027. aastast (UNN). Lockheed Martin on eraldi kirjeldanud kavatsuste protokolli Saksamaa, Hollandi, Poola ja Rootsiga, et uurida Euroopa PAC-3 hoolduskeskuse loomist (Lockheed Martin). Hooldus tähendab olemasolevate rakettide remonti, sertifitseerimist ja teenistusse tagastamist. See hoiab varu kasutuskõlblikuna, kuid ei suurenda seda.

Prantsusmaa pakub kõige selgemat teed väljaspool USA kontrollitud Patrioti tarneahelat. Pariis lubas laenata Ukrainale kaks SAMP/T süsteemi, mis on Prantsusmaa ja Itaalia enda raske õhutõrjeplatvorm, ning andis loa Aster 30 rakettide litsentsitootmiseks Ukrainas (Ukrainian Presidency). SAMP/T ei asenda siiski neid Patrioti püüdurrakette, mida Ukraina praegu kiiresti kulutab. Selline asendus võtab aastaid ning kahel süsteemil ei ole ühiseid osi, tarkvara ega radariarhitektuuri.

Ukraina püüdurrakettide vajadus ulatub NATO piirile

Sõltuvus puudutab nüüd ka NATO enda kaitset. Holland andis Ukrainale viis Patrioti laskeseadet, ühe radari ja püüdurrakette ning tellis seejärel USA tootjalt uue tuleüksuse, et täita oma õhukaitses tekkinud auk (Dutch Defence, Army Recognition). Iga annetus tuleb piiratud varust, mis kaitseb ka NATO idatiiba. Asenduste hankimine sõltub samast kitsast Ameerika tootmisliinist ja samast tootmistempost.

Rumeenia kasutab Musta mere ääres USA päritolu Patrioti süsteeme. See on sama piirkond, kus Rumeenia F-16 hävitajad on alla tulistanud NATO õhuruumi sisenenud Vene droone (DSCA, Digi24). Ukraina püüdurrakettide varu on seega muutunud NATO piirihalduse küsimuseks. Kiievit kaitsvad raketid ja Constanțat katvad raketid tulevad samadest Ameerika tehastest.

Kohtumise ja lepingu vahe

Poola pakkus eelmisel nädalal välja Patrioti ühistootmise USA ja Ukrainaga. Valge Maja kõnelused viisid seda arutelu edasi. Iga selline ettepanek jõuab aga samasse järjestusse: ITAR-litsents, ettevõtete tööjaotuse kokkulepped, tootmiskoha julgeolekukontroll, seadmete sertifitseerimine ja tootmise kasvatamine. Seda mõõdetakse aastates, mitte kuudes.

Lockheed ja RTX on kinnitanud varaseid kõnelusi tootmise üle Euroopas, kuid kirjeldanud neid uuriva etapina (Breaking Defense, Defence Industry Europe). Kuni allkirjastatud lepingut ei avaldata, jääb seis samaks: Euroopa saab rahastada Patrioti hankeid, pakkuda remondikeskusi ja tellida asendusi USA tehastest. Kõige vajalikumate püüdurrakettide tootmise võimet tal veel ei ole.