Nokia 5G jõuab sõjalisse käsuahelasse

Soome raporti väitel juhib Nokia 5G-tehnoloogia juba Ukraina sõjalisi droone sügaval Venemaa tagalas. Seda konkreetset väidet ei ole avalikult kinnitanud ei Nokia, NATO ega Pentagon. Ent laiem muutus on mitmes riigis dokumenteeritud ja liigub kiiremini, kui Euroopa institutsioonid seda reguleerida suudavad: tsiviilsidevõrkudest saab sõjaline taristu. Lahtine on, kes selliseid süsteeme juhib, kes võib need välja lülitada, kes lubab neid eksportida ja kes vastutab, kui midagi läheb valesti.

Tugijaamadest sihtimisahelateni

Nokia turustab lääneriikide relvajõududele avalikult sõjalise taseme lahinguväljavõrke (Yahoo Finance). Koostöö Lockheed Martiniga on suunatud USA ja liitlasriikide kaitsejõududele ning 5G-pakkumine vastab Pentagoni avatud arhitektuuri standarditele (Data Center Dynamics). USA kaitseministeerium käsitleb 5G-d juba 2020. aasta strateegiast alates juhtimise, logistika ja hajutatud operatsioonide moderniseerimise osana.

NATO katsetab sama loogikat juba välitingimustes. Hispaania rajab alliansi esimese taktikalise 5G-võrgu Slovakkias Lešťi harjutusalal projekti Pilot Project 5 raames. Võrk ühendab droonid, andurid, robotid ja droonitõrjesüsteemid reaalses operatiivkeskkonnas (Data Center Dynamics). Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland liiguvad samas suunas: Deutsche Telekom seob mobiilivõrgu maste droonitõrjega (finanzen.net), Prantsusmaa arendab relvi odavate ründedroonide vastu (Le Monde) ning Holland tahab viie aasta jooksul anda üle poole sõjalistest ülesannetest mehitamata süsteemidele (Tweakers).

Lääne-Euroopas muutub tsiviilne ühenduvus kaitsetaristuks ilma suure avaliku aruteluta.

Seal, kus droonid juba piire ületavad

Poola ja Rumeenia ei näe sama tehnoloogilist muutust eeskätt tööstuspoliitikana, vaid ellujäämise küsimusena. Poola kaitseminister on seostanud võimaliku MiG-29 hävitajate üleandmise Ukrainale ligipääsuga Ukraina drooniteadmistele. Lahinguväljal kogunenud kogemusest on saanud läbirääkimisvara (Wiadomości WP). Poola riiklik kaitsekontsern PGZ sõlmis Ukraina TAF Industriesiga koostööleppe droonide ja droonitõrje tootmiseks (PAP Mediaroom).

Rumeenia näitab, mis juhtub siis, kui drooni juhtimisside katkeb või ei tööta ootuspäraselt. Rumeenia kaitseministeeriumi andmetel on alates täiemahulise sõja algusest olnud umbes 50 juhtumit, kus droonid või nende tükid on jõudnud Rumeenia territooriumile (Agerpres). Pärast seda, kui Ukraina meredroon plahvatas Constanța sadamas, nõudis Rumeenia, et tema territoriaalvetesse sisenevatel droonidel oleks eelprogrammeeritud enesehävitus (Ziare.com). Tulcea elanikele on saadetud häireteateid võimaliku rusude langemise kohta (Libertatea).

Rinderiikide jaoks ei ole küsimus selles, milline tarnija sideühenduse annab. Küsimus on avalikus ohutuses: kes kontrollib drooni sidekanalit ja mis juhtub, kui kontroll kaob.

Kelle risk see on?

Ükski institutsioon ei juhi seda üleminekut tervikuna. EL-i kahesuguse kasutusega kaupade määrus 2021/821 seab raami kaupadele ja tehnoloogiatele, mida saab kasutada nii tsiviil- kui sõjalisel otstarbel, kuid litsentse annavad ja reegleid jõustavad riiklikud asutused (EUR-Lex). NATO katsetab lahinguväljavõrke ja seab koostalitlusnõudeid, kuid ei kirjuta ekspordiseadust. EL rahastab Ukraina droone ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid (Airforce Technology), kuid lahinguvälja juhtimine jääb riikide või Ukraina pädevusse. Prantsuse mõttekoda IFRI hoiatab, et Euroopa ei suuda endiselt piisavalt seda tehnoloogiat ise ehitada ega kontrollida (IFRI).

Vastutuse küsimus jääb vastuseta. Kui tsiviilse päritoluga sidesüsteem muutub osaks sõjalisest sihtimisahelast või droon kandub NATO riigi territooriumile, sest juhtimisside katkes, kes vastutab? Telekomiseadmete tootja, sõjaline kasutaja, ekspordiloa andnud valitsus? Ukraina sõda paneb Euroopa tsiviilühenduvuse sõjalise taristuna proovile kiiremini, kui institutsioonid suudavad õppetunde reegliteks muuta. Tehnoloogia liigub, valitsemine mitte.