Nord Streami kohtuprotsess ei selgita käsuandjaid

Hamburgi kohtus algab kolmapäeval, 14. oktoobril, esimene kohtuprotsess 2022. aasta Nord Streami torujuhtmete sabotaažis osalemises süüdistatava üle (Hamburgi kohus, dpa Die Zeiti vahendusel). Ukraina armee ohvitseri Serhii K.-d süüdistatakse sõjakuriteos. Kohtunikud saavad otsustada tema süü üle selgitamata, kes korralduse andis või kas keegi selle üldse andis.

Prokuratuuri versioon sündmustest

Saksamaa föderaalprokuratuuri väitel aitas K. juhtida meeskonda, kes sõitis renditud jahiga Rügeni saarelt. Prokuröride hinnangul paigaldas meeskond Bornholmi lähistel torujuhtmetele viitsütikuga lõhkelaengud enne 26. septembril 2022 toimunud plahvatusi (Saksamaa Liitkohus).

Prokuratuur väidab ka, et K. tegutses Ukraina riigiasutuste nimel. Avalikus teates ei nimetata ühtki ministeeriumi ega ametnikku (föderaalprokuratuur).

K. ülestunnistust pole avalikustatud. Süüdistus tugineb peamiselt reisiandmetele. Kui Saksamaa Liitkohus jättis K. 2025. aasta detsembris vahi alla, viitas ta Poola piiriületusandmetele, vale nimega passile, millel oli K. foto, ning ekspertide tehtud piltide võrdlusele (kohtumäärus).

K. kaitsjad vaidlevad vastu, et need tõendid paigutavad ta sabotaaži ajal merele. ZDF-i teatel ei seo teda jahiga ükski sõrmejälje- ega DNA-leid ning üks advokaat vahendab K. selgitust, et ta viibis sel ajal Ukrainas (ZDF).

Kas torujuhtmed olid õiguspärane sihtmärk?

Süüdistuse vastu on kaitsel veel üks argument, mis puudutab selle tuuma. Sõjaõiguse järgi võib tsiviilobjekti (vara, millel pole sõjalist otstarvet) ründamine olla sõjakuritegu; sõjalise sihtmärgi ründamine ei pruugi seda olla. Süüdistus K. vastu püsib vaid siis, kui Nord Stream liigitatakse tsiviilobjektiks.

Kaitsjad küsivad seetõttu, kas torujuhtmed, mis teenisid Venemaale sissetungi ajal tulu, võisid olla õiguspärane sihtmärk. Saksamaa Liitkohus lükkas selle argumendi vahi all pidamise otsuses tagasi: gaasituludest saadud kaudne kasu ei muutnud torujuhtmeid sõjalisteks sihtmärkideks (Saksamaa Liitkohus).

Mida kohtuotsus ei pea lahendama

Hamburgi kohtus hinnatakse K. tegevust ja süüd, mitte Ukraina vastutust. 30. septembril lükkasid kohtunikud tagasi torujuhtmete käitajate taotluse liituda menetlusega kõrvalhagejatena (eraõiguslikud osalised, kellel on prokuratuuri kõrval oma menetlusõigused). Kohus põhjendas, et protsess puudutab süüdistatava enda käitumist ja süüd ega ole koht, kus valmistada ette Venemaa võimalikke hüvitisnõudeid Ukraina vastu (Hamburgi kohus).

Tõendid võivad siiski anda vihjeid selle kohta, kes korralduse andis. Süüdistusakti uurinud ajakirjanike andmetel kuulati Itaalias kinni peetud K. kõnesid pealt; ta olevat vihjanud, et ei tegutsenud üksi ja tundis, et Kiiev jättis ta hätta (ARD juhitud uurimine).

Ukraina peaprokurör ütles 9. juulil, et Ukraina enda uurimine ei ole leidnud asjaolusid, mis viitaksid riigi osalusele, ning pakkus Saksamaale välja ühise uurimise (Reuters).

Plahvatused ei katkestanud Euroopa gaasivarustust, sest Nord Stream 1 tarned olid juba 2022. aasta septembri alguses peatunud (Saksamaa föderaalne võrguamet). Juhtumi Euroopa mõõde on õiguslik ning see avaldub ka selles, kuidas kaks teist EL-i riiki käsitlesid teist kahtlustatavat.

Saksamaa taotleb, et sabotaažis osalemises kahtlustatav sukelduja Volodymyr Zhuravlov antaks välja Euroopa vahistamismääruse alusel (EL-i kord, mis lihtsustab kahtlustatavate üleandmist liikmesriikide vahel). 2025. aasta oktoobris keeldus Varssavi kohtunik teda Saksamaale üle andmast. Kohtuniku hinnangul võis eeldatav Ukraina rünnak agressori taristule olla riigi õiguspärane tegevus, mitte kriminaalkorras menetletav tegu; peaminister Donald Tusk oli juba öelnud, et Zhuravlovi üleandmine pole Poola huvides (PAP).

Horvaatia otsustas teisiti. Kolmest kohtunikust koosnev kolleegium kiitis 18. septembril heaks Zhuravlovi Saksamaale väljaandmise; apellatsioon on pooleli (HRT, tportal).

Kumbki kohus ei otsustanud, kas sabotaaž oli kuritegu. Mõlemad otsustasid üksnes kahtlustatava üleandmise üle ning Horvaatia otsus võib apellatsioonis muutuda. Poola kohtunik pidas võimalikuks, et tegu oli õiguspärane, samal ajal kui Saksa prokurörid süüdistavad sõjakuriteos. Merealuste kaablite ja torujuhtmetega riikidel on põhjust jälgida, kuidas Hamburgi kohus seda küsimust hindab.

Kui kohus mõistab K. sõjakuriteos süüdi, tähendab see, et kohtunikud leidsid Ukraina ohvitseri rünnanud tsiviiltaristut sõjapidamisreegleid rikkudes. Sellise otsuseni saavad nad jõuda ka siis, kui väidetava riikliku suunamise allikas jääb tuvastamata. Sponsori nimetamine jääb Saksamaa föderaalprokuratuuri ja Ukraina peaprokuröri ülesandeks: esimene väitis, et K. tegutses riigiasutuste nimel, kuid ei öelnud, kelle nimel; teise ametkond ütleb, et pole riigi osaluse kohta tõendeid leidnud.