Põhja-Korea raketid naasevad rindele

Venemaa on tõenäoliselt taastanud Põhja-Korea ballistiliste rakettide kasutamise Ukraina vastu. Sellele viitavad radarijäljed ja raketikildude analüüs, mida kirjeldas Reuters. Zelenskõi andis sellele esialgse kinnituse (Pravda). Mõni päev hiljem taganes Donald Trump varasemast signaalist, et Washington lubab Ukrainal toota Patrioti tõrjerakette, öeldes, et tehnoloogia on „keeruline asi ära anda” (ABC News, BBC). Need kaks arengut muudavad Ukraina õhutõrje seisu halvemaks: Venemaa ballistiliste rakettide varu võib kasvada, samal ajal kui Ukraina võime neid tabada väheneb.

Põhja-Korea raketid naasevad ajal, mil PAC-3 varud on napid

Kriivõi Rihi lähedal Radušne pihta antud löögis kasutati analüütikute hinnangul lühimaa ballistilist raketti KN-23 või KN-24. Need raketid lendavad kiiresti ja madalal ning neid on raske alla tulistada. Kui tuvastus peab paika, on Pyongyang saatnud Moskvale uut laskemoona pärast peaaegu aastast pausi, mil selliste rakettide kasutamist ei olnud kinnitatud.

Ajastus süvendab juba olemasolevat probleemi. 1. augustil tulistas Venemaa Kiievi suunas 27 ballistilist raketti. Ukraina tabas neist ühe, sest PAC-3 varud olid peaaegu otsas (To Brief).

Lockheed Martini toodetud PAC-3 on Ukraina arsenalis ainus hit-to-kill-tüüpi rakett, mis on mõeldud sissetulevate ballistiliste sihtmärkide hävitamiseks otsetabamusega. Zelenskõi ütles Axiosele, et vajab enne talve 300 PAC-3 tõrjeraketti, et kaitsta energiataristut. Ilma nendeta võib Venemaa tema sõnul põhjustada Ukrainas küttekriisi.

See taotlus põrkub tootmisvõime piiridega. Lockheed Martin tarnis 2025. aastal maailmas üle 600 PAC-3 MSE tõrjeraketi ja tahab jõuda 2030. aastaks 2000 raketini aastas (Lockheed Martin). Zelenskõi talvine vajadus moodustab seega umbes poole eelmise aasta kogu maailmatoodangust. Sama toodang katab ka USA vägede, Jaapani ja liitlaste varusid, mis on juba surve all pärast seda, kui Pentagon kasutas tõrjerakette Iraani rakettide vastu.

Juuli lõpus sõlmitud 58,62 miljardi dollari suurune mitmeaastane leping kiirendab tootmist, kuid tulemused tulevad aastatega (CTV/Reuters). Boeing valmistab iga tõrjeraketi juhtimissüsteemi otsijat ning Pentagon sõlmis eraldi seitsmeaastase lepingu selle toodangu kolmekordistamiseks (Defense News). Mõlemad tootmismahud kasvavad aastate, mitte kuudega. Riigile, mille elektrijaamu tabavad ballistilised raketid praegu, ei anna tootmisgraafik talveks leevendust.

USA kinnitas taas kontrolli tehnoloogia üle

8. juulil Ankaras toimunud NATO tippkohtumisel ütles Trump Zelenskõile, et USA liigub edasi lubadega, mis võimaldaksid Ukrainal Patrioti rakette toota. Kolm nädalat hiljem eitas ta sellist kokkulepet. Avalikku litsentsi ei ole teada. USA ekspordikontrolli reeglite järgi peab Washington heaks kiitma iga välisriigis toimuva Patrioti rakettide tootmise enne, kui see saab alata (France 24, Guardian). Kaks seotud kaitsetööstusettevõtet, Lockheed Martin ja RTX, kinnitasid üksnes „varaseid kõnelusi” (Breaking Defense).

Trumpi tagasikäik kinnitas USA kontrolli Patrioti tehnoloogia üle hetkel, mil Ukrainal on seda kõige enam vaja. Euroopa jaoks näitab see laiemat haavatavust: mandri üks olulisemaid õhutõrje tõrjerakette on relv, mille tootmist, eksporti ja üleandmist kontrollib Washington tehasest rindeni. Zelenskõi möönis, et ka litsentside olemasolul võtaks kodumaine tootmine üks kuni viis aastat (Pravda). Ukrainal on aega oktoobrini.

Euroopa ei suuda enne talve puudujääki katta

Euroopal on õhutõrjesüsteeme, mis ei sõltu USA loast. Prantsusmaa ja Itaalia kasutavad SAMP/T patareisid Asteri tõrjerakettidega ning MBDA-l on tellimusi enam kui 200 Asteri raketile (MBDA). Juulis käivitas kümme riiki Pariisis ballistiliste rakettide vastase koalitsiooni, kuid avalikke lubadusi tarneaegade või tootmiseesmärkide kohta ei antud (Al Jazeera). Need programmid muudavad keskpikas vaates jõuvahekorda, kuid ükski neist ei tooda PAC-3 MSE tõrjerakette, mida Ukraina vajab tänavu talvel ballistiliste rakettide vastu kõige rohkem.

Enne külmade saabumist sõltub Ukraina kaitse ballistiliste löökide vastu sellest, kas USA ja liitlased vabastavad olemasolevaid PAC-3 tõrjerakette oma varudest, eeldusel et neil on rakette, mida saab üle anda. Zelenskõi ütles 2. augustil otse: ballistiliste rakettide vastased tõrjeraketid peaksid „kaitsma ukrainlasi, mitte seisma ladudes” (To Brief). Uued tehased Euroopas või Ukrainas ei jõua õigeks ajaks. Vastus on olemasolevates varudes ning nende vabastamist kontrollib Washington.