Norra liitub Prantsusmaa tuumaheidutusega

Norra julgeolekupoliitika toetus 75 aastat kolmekordsele valemile: NATO liikmesus, sõltuvus USA julgeolekugarantiist ja tuumarelvade hoidmine Norra territooriumilt eemal. 27. mail allkirjastas peaminister Jonas Gahr Støre Pariisis Narviki lepingu, millega Norra seotakse Prantsusmaa „dissuasion avancée’iga” ehk edasinihutatud tuumaheidutusega. See nihutab vaikselt kõiki kolme eeldust (Le Figaro, ABCnyheter). Norra on üheksas liituja ja esimene EL-i mittekuuluv NATO liitlane, kellel endal tuumarelvi ei ole.

Konsultatsioon, mitte juhtimisahel

Edasinihutatud heidutus ei tähenda Prantsuse tuumalõhkepeade andmist ühise juhtimise alla. Prantsusmaa säilitab ainuõiguse oma arsenali üle, sihtmärkide määramise ja presidendi otsuse stardikäsk anda (Hudson Institute). Partneritele pakutakse konsultatsiooni: kahepoolseid rühmi doktriini arutamiseks, vaatleja ligipääsu Prantsuse tuumaõppustele ning võimalust, et tuumarelva kandmiseks võimelised Rafale’i hävitajad paigutatakse kriisi ajal ajutiselt nende territooriumile (IFRI).

IFRI analüütik Héloïse Fayet kirjeldas mudelit kui „koordineerimist, mitte tuumavarju” (Le Progrès). NATO senises tuumajagamises hoiab USA B61 gravitatsioonipomme füüsiliselt viies liitlasriigis ja treenib nende riikide piloote pomme sihtmärgini viima. Prantsusmaa pakub vestlusi, õppusi ja strateegilist ebamäärasust: signaali Moskvale, kuid mitte tagatud operatiivset vastust.

USA taandumine muutis arvutust

Norra samm järgnes USA järsule vähendamisele mai alguses, kui Pentagon tühistas brigaadi lahingugrupi rotatsiooni Poolasse, tõi Saksamaalt ära umbes 5000 sõdurit ja külmutas Tomahawki rakettide paigutamise Saksamaa territooriumile (El País). Støre esitas lepet NATO-t täiendavana, kuid möönis, et „juba ammu enne Trumpi pidi Euroopa rohkem maksma ja targemalt investeerima” (RBC Ukraine).

Norra geograafia teeb otsuse kaalukamaks. Riik kontrollib idapoolset ligipääsu GIUK-i lõhele, Gröönimaa, Islandi ja Ühendkuningriigi vahelisele merelisele pudelikaelale, mida Vene allveelaevad peavad Atlandile pääsemiseks läbima. „Oluline osa Venemaa tuumaarsenalist asub kaugel põhjas, mõne kilomeetri kaugusel Norra piirist,” ütles Støre ajakirjanikele (Infobae). Prantsusmaale lisab Norra Arktika mõõtme, mida Prantsuse-Briti Lancaster House’i raamistikus ei olnud.

Mäng kahel klaveril

Norra liitumine kinnitab mustrit, mille lõi Poola kui raamistiku esimene allkirjastaja: samaaegne maandamine Washingtoni ja Pariisi vahel. Poola strateegid nimetavad seda „granie na dwóch fortepianach” ehk kahel klaveril mängimiseks. USA liitlassuhe jääb peamiseks julgeolekugarantiiks, kuid selle kõrvale ehitatakse Euroopa varuvariant. Prantsuse heidutust ei käsitleta Ameerika kohustuste asendajana, vaid kindlustusena juhuks, kui need edasi nõrgenevad.

Kolme kuuga on liitunud üheksa riiki. Samal ajal on Prantsusmaal ligikaudu 290 tuumalõhkepead, Venemaal hinnanguliselt 5 580 (IFRI). See vahe seab piiri sellele, kui kaugele saab ükski Prantsuse president usutavalt tuumakaitset laiendada. Riigid liituvad poliitilise signaaliga, et Euroopas tekib teine tuumaotsuste keskus. Selle signaali taga olev operatiivne garantii jääb õhukeseks.

Usutavuse küsimust rõhutab Soome, EL-i pikima Venemaa maismaapiiriga riik, mis jääb Prantsuse raamistikust täielikult välja ja süvendab selle asemel kahepoolseid suhteid Washingtoniga. Soome ametnikud ütlevad, et nad on „huvitatud”, kuid „ei kiirusta”. See on viisakas järjestus, milles USA garantii on Prantsuse omast eespool ka siis, kui Ameerika töökindlus nõrgeneb.

Norras lõhestas otsus arvamust. Sotsialistlik Vasakpartei (SV), kelle toel Støre vähemusvalitsus püsib, nimetas seda „ajalooliseks veaks”. Konservatiivide juht Ine Eriksen Søreide toetas lepet NATO-t täiendava sammuna (ABCnyheter). Støre allkirjastas lepingu täitevvõimu aktina; Storting ehk Norra parlament ei hääletanud. Lahtine on ka see, kas põhiseadus nõuab lepingu ametlikku ratifitseerimist (CSIS).

Usutavuse lünk

Narviki lepingu täisteksti ei ole avaldatud. „Varustuse eelpaigutamise” ulatus jääb õiguslikult hallile alale, sest Norra 1957. aasta deklaratsioon keelab rahuajal tuumarelvad riigi territooriumil. Støre kinnitas sama keeldu uuesti lepingu allkirjastamise päeval. USA ei ole Prantsuse raamistikku avalikult toetanud ja ilma selleta nõrgeneb heidutuse väärtus Moskva silmis osaliselt (Hudson Institute). Prantsusmaa ei ole ise automaatset kohustust võtnud. Kas Pariis oleks valmis taluma tuumalööki Prantsuse territooriumile Oslo kaitseks, jäi pärast Élysée palee tseremooniat sama vastamata kui enne seda.