Nafta $97 tühjendab Euroopa varusid

Nafta maksab 97 dollarit barrel. Euroala inflatsioon on kõrgeimal tasemel alates 2023. aasta septembrist. Strateegilised naftavarud liiguvad seadusliku miinimumi poole. Kolm kuud pärast USA-Iraani sõja algust on Hormuzi väin endiselt surve all. Selle kaudu liigub ligikaudu viiendik maailma naftast ning Euroopa valitsused kulutavad löögi pehmendamiseks miljardeid. EL-il endal pole kohta ainsa läbirääkimise laua taga, kus kriis võiks laheneda.

Kes maksab ja kuidas

Kahju jaotub ebaühtlaselt ning iga valitsus otsib oma lahendust. Poola langetas kütuse käibemaksu 8%-le ja hoidis hinnatõusu 8,8% juures aastatagusega võrreldes, samal ajal kui EL-i keskmine oli 20,8%. Prantsusmaa valis sihitumad toetused veokijuhtidele, põllumeestele ja väiksema sissetulekuga pendelrändajatele. Seni on kulunud 130 mln €, kogukulu hinnatakse 4–6 mld € vahele. Saksamaa ja Itaalia kasutasid jämedamat tööriista: Berliin kärpis kütusemakse 1,6 mld € suuruses paketis, Rooma hinnangul maksab keskmine pere kütuse, elektri, toidu ja plasti kaudu aastas sadu eurosid rohkem.

See on ühise tarnešoki vastu killustunud riiklik kulutamine. Märtsis koordineeris Rahvusvaheline Energiaagentuur ehk IEA oma seni suurimat varude vabastamist: 400 miljonit barrelit 32 riigis, millest EL-i riigid andsid ligikaudu 92 miljonit. Mai alguseks oli turule jõudnud vaid 164 miljonit barrelit. IEA hoiatab, et praeguse kasutustempo juures võivad varud langeda kriitilise piirini enne suvise nõudluse tippu. EL-i õigus nõuab liikmesriikidelt 90 päeva netoimpordi hoidmist varudes. Mitmel riigil on oht sellest piirist mõne nädalaga allapoole langeda.

Ajutine mereline koalitsioon

Euroopa mereväed liiguvad Hormuzi suunas aeglaselt, tingimuslikult ja väljaspool NATO juhtimist. Prantsusmaa paigutas lennukikandja Charles de Gaulle’i Araabia merele koos ligikaudu 20 Rafale’i hävitajaga. Saksamaa saadab Suessi kaudu miinitõrjelaeva Fulda, mis jõuab kohale kahe-kolme nädala pärast. Itaalia plaanib saata neli alust. vz.lt teatel hääletas Leedu parlament 78 poolt ja 7 vastu otsuse poolt lubada miinitõrjele kuni 40 sõdurit. Raamistik on Prantsuse-Briti ajutine koalitsioon, mitte EL-i ega NATO operatsioon.

EL-il on oma meremissioon, operatsioon ASPIDES, mis käivitati 2024. aastal Punase mere laevanduse kaitseks. EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas tõstatas võimaluse laiendada seda Hormuzile, öeldes, et mandaat lubab seda juba operatsiooniplaani muutmisega. Miinitõrje vajaks siiski Euroopa Liidu Nõukogu ametlikku otsust ehk kõigi 27 valitsuse üksmeelt. Iraan on hoiatanud Euroopat sõjalaevade saatmise eest Hormuzi väina.

Pakistan vahendab, Euroopa maksab

Kallas ütles mai välisasjade nõukogul, kus EL-i välisministrid kohtuvad iga kuu, otse: „See on USA ja Iraani vaheline asi ning nad ei võta tegelikult mingit vahendamist vastu. Meil ei ole kummagi üle kuigi suurt mõju.”

Vahendaja on Pakistan, mitte Prantsusmaa, Saksamaa või Ühendkuningriik, kes olid Euroopa osalised 2015. aasta Iraani tuumaleppes. Aprillis Pakistani vahendatud relvarahu on lagunenud olukorraks, mida Trump kirjeldas tulistamisena „mõõdukamal viisil”. 6. juunil tabas USA Iraani radarit Qeshmi saarel; Iraan tulistas seitse ballistilist raketti USA baaside pihta Kuveidis ja Bahreinis. Mõni tund hiljem ütles Trump ajakirjanikele, et olukord „paraneb”.

Energiašokk lõhub ka kliimapoliitilisi lubadusi. Saksamaa, Prantsusmaa, Eesti ja Hispaania survestasid komisjoni leevendama rasketööstuse süsinikuturu koormust. Nad nõuavad pikemat üleminekuaega tasuta heitekvootidele EL-i heitkogustega kauplemise süsteemis, mis seab süsinikuheitmele ülempiiri ja laseb ettevõtetel kvootidega kaubelda. Komisjon esitab süsteemi muudatuse 15. juulil. Energiamahukal tööstusel on nüüd aastate tugevaim argument aeglasema dekarboniseerimise kasuks.

Euroopa kannab Hormuzi blokaadi majanduslikku raskust, kuid selle lõppu määrav tegur jääb Euroopa kontrolli alt välja: kokkulepe Washingtoni ja Teherani vahel.