EKP intressitõus jõuab laenudesse eri tempos

Euroopa Keskpank (EKP), mis määrab intressimäärad 20 eurot kasutavas riigis, tõstis 10. septembril baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär kerkis 2,50%ni (EKP otsus). EKP president Christine Lagarde nimetas otsust ennetavaks. Energia- ja toiduhindu hõlmav tarbijahindade inflatsioon kiirenes augustis juuli 2,9%lt 3,3%ni (Eurostat). Peamine põhjus oli energia, mille hind tõusis aastaga 14,3% (EKP prognoos).

Kõrgem intressimäär ei suurenda gaasi pakkumist. EKP püüab vältida olukorda, kus töötajad nõuavad energiakulude katmiseks suuremat palka ning ettevõtted tõstavad teenuste hindu. Sel juhul püsiks inflatsioon kiire ka pärast energiahindade stabiliseerumist. Kas selline ettevaatus on oma hinda väärt, sõltub laenuvõtja jaoks eluasemelaenu lepingust.

Neli eluasemelaenu, neli erinevat ajakava

Turud arvestasid intressitõusuga juba enne otsust. EKP juuli istungi ülevaate järgi oli septembrikuine tõus turuhindades „peaaegu täielikult“ sees (EKP juuli istungi ülevaade). Seetõttu oli Euribor tõusnud enne Lagarde’i avaldust. Euribor on ujuva intressiga eluasemelaenude võrdlusmäär, mis kajastab turu ootusi lühiajaliste intressimäärade ja pankade rahastamiskulude suhtes. EKP otsusest laenumakse muutumiseni võib kuluda nädalaid või kuid, olenevalt lepingust.

Soomes jõuab muutus laenuvõtjateni kiiresti. Mais oli 95% Soome eluasemelaenudest seotud Euriboriga ja vaid 4% fikseeritud intressiga (Suomen Pankki). Enamiku laenude intress vaadatakse kord aastas üle 12 kuu Euribori alusel. Üks 0,25 protsendipunkti suurune tõus võib näida väike, kuid järjestikuste tõusude mõju kuhjub. Kõige suurema võlakoormusega 11% Soome leibkondadest kannab 52% kogu majapidamiste võlast (Suomen Pankki väljaanne Euro & talous). Nende eelarvet võib märgatavalt pingestada ka laenumakse mõõdukas kasv.

Iirimaa baasintressiga seotud laenud reageerivad veel automaatsemalt. Umbes 100 000–130 000 laenuvõtjal on leping, mille intress liigub täpselt koos EKP põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga ehk lepingusse kirjutatud EKP määraga. Uus intress hakkab tavaliselt kehtima järgmise kuu esimesel päeval (RTÉ, Irish Examiner). Pank ei pea selleks eraldi hinnastamisotsust tegema. Iirimaa kolm suurimat laenuandjat ei muutnud pärast juunikuist intressitõusu tavapäraseid ujuvaid ega fikseeritud intresse, mistõttu langes kogu lisakulu baasintressiga seotud laenude omanikele (The Journal).

Portugalis avaldub mõju viivitusega. Olemasolevatest omaniku kasutuses oleva eluaseme laenudest on ligikaudu pooled ujuva ja pooled segatüüpi intressiga. Segatüüpi laenu intress fikseeritakse esmalt kaheks kuni viieks aastaks ning seotakse seejärel Euriboriga (Banco de Portugal). Uutest eluasemelaenudest on juba 86% segatüüpi intressiga (CNN Portugal). Uued laenuvõtjad on seega ajutiselt kaitstud, kuid fikseeritud perioodi lõppedes määrab nende makse tollane Euribor.

Prantsusmaal kandub kulu senistelt koduomanikelt uutele ostjatele. Üle 99% Prantsusmaa eluasemelaenudest on fikseeritud intressiga (Banque de France). Enamiku olemasolevate laenuvõtjate kuumakse seetõttu ei muutu. Kõrgem intress mõjutab inimesi, kes soovivad praegu kodu osta ja peavad võtma laenu uutel tingimustel (CAFPI).

Kas andmed toetavad EKP ettevaatlikkust?

EKP kardab, et energiakulud kanduvad palganõudmistesse ja teenuste hindadesse ning muudavad inflatsiooni isetoitvaks. Seni on selle kohta vähe tõendeid. Energia- ja toiduhindu välistav alusinflatsioon, mis aitab hinnata selliseid järelmõjusid, aeglustus augustis pisut, 2,4%ni. Aeglustus ka teenuste hinnatõus (Eurostat, Euronews). EKP ei andnud pärast septembri istungit edasiste otsuste kohta lubadusi.

Intressitõusu jaotuslik mõju on rahapoliitika edasisest suunast selgem. Üks EKP otsus ei tekita kogu Euroopas ühesugust eluasemelaenude šokki. Lepingu liik määrab, kas ja millal leibkond mõju tunneb: Soome laenuvõtjad kuude, Iirimaa baasintressiga seotud laenude omanikud nädalate ning Portugali segatüüpi laenude omanikud mõnel juhul alles aastate pärast. Enamiku Prantsusmaa praeguste koduomanike makse ei muutu üldse. Lõplik lisakulu sõltub ka laenujäägist, laenuperioodi pikkusest ja lepingulisest intressimarginaalist.

Intressimäär on kogu euroalal sama. Arve ei ole.