Microsofti sait neelab Hollandi elektrit

Üks Microsofti andmekeskus Hollandi maapiirkonnas tarbis 2025. aastal umbes 1,17 TWh elektrit. See on ligikaudu 1% kogu Hollandis kasutatud elektrist (Tweakers, CBS). Arv tuli avalikuks EL-i uute aruandlusreeglite tõttu ja annab Euroopa lugejale haruldaselt konkreetse mõõdiku taristu kohta, mille peal töötavad e-post, pilvesalvestus ja tehisaru tööriistad. Pilv paistab kasutajale kaalutu teenusena, elektrivõrgus on see püsiv koormus.

Elektrijaam, mis ei lülitu välja

Teravatt-tundi on raske ette kujutada. Microsofti Middenmeeri keskus tarbib selle põhjal keskmiselt umbes 134 megavatti kogu aeg: päeval ja öösel, aasta läbi. See on nagu keskmise suurusega tööstusettevõte, mis ei peatu. Sama energiakogus kataks umbes 390 000 Hollandi majapidamise tarbimise, kuigi kodud ja andmekeskused kasutavad elektrit väga erineva rütmiga (Tweakers).

Andmekeskused erinevad paljudest teistest suurtarbijatest selle poolest, et nende nõudlus kõigub vähe. Autotehas tarbib elektrit vahetuste ajal ja langeb öösel väiksemale koormusele. Andmekeskus töötab ühtlase koormusega kogu ööpäeva (EIA). Võrguettevõtjad kavandavad süsteemi tippude ja madalseisude järgi. Suur püsikoormus, mis ei taandu, jätab samas võrgus vähem ruumi teistele tarbijatele.

Arvutuste kõrval võtab suure osa andmekeskuse elektrist jahutus. Tehisaru lisab mõlemale survele kaalu: suure mudeli treenimine võib nõuda tugevat elektritarbimist päevade või nädalate kaupa, samal ajal kui miljonid kasutajad tekitavad küsimusi esitades nõudluse järske hüppeid olemasoleva baaskoormuse peale (ReGlobal).

Mida Euroopa ikka ei näe

Hollandi näitaja tuli avalikuks, sest EL-i uuendatud energiatõhususe direktiiv nõuab, et andmekeskused, mille serverid kasutavad üle 500 kilovati võimsust, esitaksid andmed energia- ja ressursikasutuse kohta (EUR-Lex). Euroopa Komisjoni esimene andmekogumine hõlmas 776 EL-i keskust, mille kogutarbimine oli 16,7 TWh (European Commission).

Lüngad on kõnekad. Umbes 160 Hollandi andmekeskusest esitas andmed 104 ning 27 jättis olulised väljad tühjaks. Google ei avaldanud Hollandi keskuste tarbimist asukohapõhiselt, viidates ärisaladusele (Data Center Dynamics). Puudulikud andmed koondusid USA ettevõtete juurde. Tööstuse lobitöö aitas EL-i raamistikku alles jätta konfidentsiaalsuskaitse ka keskkonnanäitajatele (Data Center Dynamics). Microsofti number on nähtav pigem erandina kui tõendina, et läbipaistvus juba toimib.

Iirimaa näitab, kuhu see viia võib. Seal tarbisid andmekeskused 2025. aastal 7663 GWh elektrit ehk 23% mõõdetud elektritarbimisest; 2015. aastal oli osakaal 5% (CSO). Sellises mahus ei otsusta võrguettevõtja andmekeskuse liitumistaotlust hinnates enam seda, kas mõni veebileht laeb kiiremini. Ta otsustab, kas napp liitumisvõimsus läheb serveritele, elamuehitusele, tehastele või transpordi elektrifitseerimisele.

Iirimaa vastus oli tingimuste karmistamine. Uued suured andmekeskused peavad kuue aasta jooksul katma vähemalt 80% nõudlusest uue Iiri taastuvenergiaga ning pakkuma varuvõimsust, mida saab vajaduse korral sisse lülitada, mitte üksnes ilmast sõltuvat tootmist (CRU). Dublini ümbruse ülekoormatud piirkondades lükatakse taotlused otse tagasi (Philip Lee). Võrguliitumisest sai tööstuspoliitika instrument.

Kaks viisi võrku pääsemist õigustada

Saksamaa kirjutab andmekeskusi otse energiaseadusesse. Energiasäästuseadus seab neile tõhususpiirid, heitsoojuse kasutamise nõuded ja taastuvelektri hankimise kohustused (EnEfG). Uutele keskustele kehtib ligikaudu 1,2 PUE siht. PUE näitab, kui palju elektrit kulub kogu keskuses võrreldes serverite endi tarbimisega: kui serverid kasutavad ühe ühiku elektrit, kulub umbes viiendik juurde jahutusele, voolumuundusele ja muule tugitaristule (Servola). Asukoha valik ei tähenda enam ainult elektrikaabli leidmist. Vaja on ka lähedast tarbijat, kes suudab heitsoojust päriselt kasutada.

Taani katsetab teistsugust kokkulepet. Meta Odense keskus annab kaugküttevõrku kuni 100 000 MWh soojust aastas (ENGIE). Heitsoojus toimib ainult siis, kui lähedal on nõudlus ja torustik selle kohaleviimiseks, seega ei kõrvalda see elektrivõrgu koormust. Küll aga annab see avalikkusele vastu midagi mõõdetavat.

Euroopa sõltub andmekeskustest juba praegu. Poliitiline vaidlus käib sõltuvuse tingimuste üle. Microsofti Hollandi avalikustus muutis abstraktse küsimuse kontrollitavaks arvutuseks: üks keskus, üks protsent. Varju jääb endiselt see, kas ülejäänud umbes 160 Hollandi keskust kannavad samasugust kaalu, millised on nende tippkoormus ja võrgulepingud ning kas nende puhta energia väited peavad kontrollile vastu. Mõõdik on nüüd nähtav. Euroopa peab otsustama, mida andmekeskuste elekter maksab, mida selle kohta avaldatakse ja mida keskused vastu annavad.