Üks mandaat lahutab Rootsi vastasleere

Kui valimisõhtul oli loetud ligikaudu 80% ringkondade häältest, sai Rootsi opositsioon 349-kohalises Riksdagis ehk parlamendis 175 kohta ning valitsusleer 174 kohta. Esialgsed arvud avaldas SVT, kuid kohtade jaotus võib veel muutuda. Kaht leeri lahutab üks mandaat ning erakonnad pole kokku leppinud, kes tohiks valitsusse kuuluda. Viimane koht võib otsustada, kummal poolel on võimalik peaministrikandidaat blokeerida. Valitsuse moodustamiseks vajalikku sisemist kokkulepet pole kummalgi leeril.

Otsustav häälte lugemine

Rootsi valimisamet loeb ülejäänud eelhääled ja hilinenud välismaalt saabunud sedelid alates kolmapäevast, 16. septembrist. Töö võib jätkuda neljapäeval (valimisamet). Seejärel korraldavad läänide valimiskomisjonid eraldi ülelugemise ja kontrolli. Tulemus muutub ametlikuks alles pärast valimisameti kinnitust, mida oodatakse 19.–20. septembri nädalavahetusel (valimisamet).

Kohtade arv on määrav, sest Rootsis kehtib negatiivne parlamentarism: peaminister saab ametisse, kui tema vastu ei hääleta aktiivselt vähemalt 175 saadikut. Riksdagi spiiker ehk talman esitab kandidaadi parlamendile hääletamiseks. 175 kohta annavad leerile võimaluse vastaskandidaat blokeerida, kuid selleks peavad kõik tema saadikud hääletama vastu. Kumbki pool ei saa praegu kindel olla, et kõik partnerid seda teevad.

Anderssoni ja Kristerssoni takistused

Vasakleerist teatas sotsiaaldemokraatide juht Magdalena Andersson, et on valmis koostööks kõigi erakondadega peale Rootsi Demokraatide (TT/Hallands Nyheter). Vasakparteile ütles ta aga, et erakonnal on valitsusse pääsemiseni „veel pikk tee”. Andersson saab peaministriks, kui tema vastu hääletab vähem kui 175 saadikut. Selleks peavad järele andma kaks tõrksat partnerit: Vasakpartei peab leppima valitsusest väljajäämisega ning Keskerakond Vasakpartei mõjuga valitsuse poliitikale. Valimisõhtuks polnud kumbki erakond sellega avalikult nõustunud.

Paremerakondlasest peaminister Ulf Kristersson lubas anda Rootsi Demokraatidele esimest korda ministrikohad (AP, BBC). Aastatel 2022–2026 mõjutas Rootsi Demokraadid valitsuse poliitikat ministeeriume juhtimata. Kristersson tahab nüüd erakonna valitsusse tuua, kuid ei saa sundida koalitsioonipartnereid sellega nõustuma. Samal ajal valitsusse kuulunud Liberaalid pole avalikult heaks kiitnud Rootsi Demokraatide ministritega ühes valitsuses töötamist (SVT). Seega ei pruugi isegi hiliste häältega saadud 175 kohta paremerakondadele valitsust tagada, kui Liberaalid ministrikohtade jagamisele vastu seisavad.

Veto EL-i eelarvele

Rootsi koalitsiooniläbirääkimised jõuavad Euroopa tähelepanu keskmesse eelkõige raha tõttu. Rootsi nõudis augustis koos Saksamaa, Austria, Taani, Soome ja Madalmaadega Euroopa Komisjoni ligi 2 triljoni euro suuruse seitsmeaastase eelarveettepaneku kärpimist mitmesaja miljardi euro võrra (Saksamaa liidukantselei). EL-i mitmeaastase eelarve peavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 järgi ühehäälselt heaks kiitma kõik liikmesriigid, mistõttu on Rootsil eraldi vetoõigus (artikkel 312). Enamik Rootsi erakondi on EL-i eelarve suurendamise vastu (Göteborgi Ülikool), seega püsib surve kulusid piirata tõenäoliselt ka valitsuse vahetudes. Muutuda võib see, milliseid programme Stockholm väiksema eelarve sees kaitseb. Keskerakonnast ja rohelistest sõltuv vasakvalitsus satuks surve alla säilitada kliimakulutused, Rootsi Demokraatide mõjuga paremvalitsus aga neid kärpida.

Kaitsekulude suurendamist toetab Riksdagi kaheksast erakonnast seitse. Märtsis kiitis parlament ühehäälselt heaks 12,9 miljardi Rootsi krooni suuruse Ukraina abipaketi (Riksdag). Rootsi NATO-liikmesusel ja Ukraina toetamisel on nii lai poliitiline kandepind, et kumbki võimalik koalitsioon seda suunda ei muuda.

Kolmapäevane häälte lugemine näitab, kumb leer on suurem. Valitsuse moodustamiseks peab siiski vähemalt üks neljast erakonnast — Vasakpartei, Keskerakond, Rootsi Demokraadid või Liberaalid — oma valimisõhtusest seisukohast taganema. Seni on Rootsil uus parlament, kuid puudub toimiv valitsuskoalitsioon.