Pariis ja Berliin kaaluvad autode 90% heitmekärbet

Pariis ja Berliin tahavad leevendada ELi 2035. aasta autode heitenormi ning suunata avaliku sektori toetused Euroopas toodetud autodele. Reutersi ja AFP teatel näeks esialgne tekst ette 90% kärpe ilma kohustuseta ülejäänud heidet kompenseerida (Reuters, AFP France 24 vahendusel). Berliin pole kokkulepet heaks kiitnud, avaldatud kirjeldused erinevad selles, kui palju leevendust autotootjad saaksid, ning ükski neist ettepanekutest pole seadus.

Sama reegel, kolm varianti

Alustada tuleb kehtivast seadusest. Alates 2035. aastast peab iga autotootja vähendama enda müüdud uute autode keskmist väljalasketorust pärinevat CO₂ heidet 2021. aasta tasemega võrreldes 100% (määrus (EL) 2023/851). Seepärast räägitakse sisepõlemismootoriga autode keelust, kuigi nõue ei puuduta juba liikvel olevaid autosid ega kasutatud autode turgu.

Euroopa Komisjon ehk ELi täitevorgan pakkus 2025. aasta detsembris välja leebema variandi. See nägi ette 90% kärpe ning lubanuks autotootjatel katta ülejäänud kümme protsendipunkti taastuvkütuste ja ELis toodetud vähese süsinikuheitega terase arvestuslike krediitidega (COM(2025)995).

Reutersi ja AFP kirjeldatud Prantsuse-Saksa eelnõu säilitaks komisjoni pakutud eesmärgi, kuid kaotaks kompenseerimiskohustuse. Autotootjatel lubataks lihtsalt ülejäänud heide õhku paisata.

POLITICO, kelle sõnul on väljaanne eelnõu sõnastust näinud, kirjeldab leebemat varianti. Selle järgi lisanduks alternatiivkütustesse tehtud investeeringutega seotud paindlikkus, mis võiks jätta tegeliku kärpe 80% lähedale. Lisaks arvestataks iga elektriautot tootja keskmise heitenäitaja arvutamisel rohkem kui ühe autona ehk antaks neile „superkrediite“ (POLITICO). Eelnõu pole avaldatud, mistõttu ei saa keegi väljaspool kõnelusi arvutuskäiku kontrollida.

Kokkuleppe tootmispool

Tehingu teine pool sisaldub eraldi eelnõus: Euroopa Komisjoni kavandatavas Industrial Accelerator Actis (IAA), mis seoks toetused ja riigihanked Euroopas tootmisega. Selle alla kuuluv auto tuleks panna kokku ELis ning üldjuhul peaks vähemalt 70% auto akuväliste osade väärtusest pärinema seaduse tingimustele vastavatest allikatest (IAA ettepanek).

See päritolunõue määraks, kes saab ostutoetust või sõlmib lepingu riigiasutuse autopargi jaoks. Oma raha eest võiks endiselt osta mujal toodetud auto. Kuna heitenorm ja toetuste päritolunõue liiguvad läbi eraldi eelnõude, ei saa Pariis ja Berliin seda kokkulepet ise seaduseks teha. Nad saavad esitada üksnes ühise seisukoha.

Ühendkuningriik võib tingimustele vastata. Reuters kirjutas, et eelnõu arvestaks ELi tootmise kõrval nende Euroopa partnerite tootmist, kes kuulusid 1. jaanuaril 2020 ühtsesse turgu, tingimusel et nad tagavad täieliku vastastikkuse ja hoiavad oma reeglid ELi omadega kooskõlas (Reuters). Prantsusmaa loobus vastuseisust Ühendkuningriigi kaasamisele (Guardian).

Kes saab selle veel peatada

Esimene takistus on Berliinis. POLITICO teatel olid kokkuleppele vastu sotsiaaldemokraadid, Friedrich Merzi koalitsioonipartnerid. Valitsuse pressiesindaja ütles väljaandele, et lõplikku kokkulepet pole saavutatud (POLITICO).

Isegi allkirjastatud tekst avaks alles läbirääkimised. Prantsusmaa ja Saksamaa vajaksid toetajaid nõukogus, kus hääletavad liikmesriikide ministrid: vaja on vähemalt 15 valitsuse toetust ning need riigid peavad esindama kokku vähemalt 65% ELi elanikkonnast (nõukogu). Euroopa Parlament peab sama teksti samuti heaks kiitma. Parlamendi täiskogu istungite kuupäevad 23. novembril ja 14. detsembril on prognoosid, mitte tähtajad (parlamendi menetlusdokumendid).

Valitsuste seisukohad lahknevad. Tšehhi 16. märtsil kinnitatud seisukoht nõuab leebemaid sihte ja suuremat paindlikkust. Samuti möönab see, et muudatuste tagasilükkamine hääletusel võib jätta kehtima rangema normi (Tšehhi tööstusministeerium). Need prioriteedid selgitavad, miks Praha võib pidada kasulikuks ka osalist leevendust.

Rootsi kaldub vastupidises suunas. Kliimaminister Romina Pourmokhtari ütles 27. juulil parlamendis, et 2035. aasta nõuded on hästi tasakaalus ja soosivad Rootsi autotootjaid, kes läksid varakult elektriautodele üle (Rootsi parlament). Rootsi roheterase tootja Stegra palus valitsusel säilitada terasekrediit, mille Prantsuse-Saksa eelnõu kaotaks (Stegra seisukoht).

Kui Reuters ja AFP kirjeldavad avaldamata eelnõu õigesti, ei peaks autotootjad enam kompenseerima heidet, mis jääb alles Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgi täitmisel. Vastutasuks suunataks avaliku sektori raha Euroopas asuvatesse tehastesse. See sõltub veel Merzi koalitsiooni heakskiidust, nõukogu enamuse kokkusaamisest nii Prahast kui ka Stockholmist kaugel asuvate valitsuste seas ning Euroopa Parlamendi hääletusest. Esimesena peab vastama Berliin: kas ta kokkuleppe allkirjastab ja millist sihtarvu toetab.