Pariis kärpis 2026. aasta kasvuprognoosi

Prantsusmaa vähendas 2026. aasta majanduskasvu prognoosi 0,9 protsendilt 0,7 protsendile ja lubas veel 3 mld € kokkuhoidu, kirjutasid Reuters/Yahoo ja Le Figaro. See muudab eelarveprobleemi selgemaks, mitte lahendatuks. Pariis tunnistas, et majanduskasv toob riigikassasse kavandatust vähem raha, kuid pole veel öelnud, kes selle vahe kinni maksab.

Kasv ei tee tööd valitsuse eest

Aeglasem kasv jõuab eelarvesse otse. Ettevõtted müüvad vähem, töötajate sissetulekud kasvavad aeglasemalt või langevad ning maksulaekumine jääb valitsuse ootustele alla. Kui tööpuudus suureneb, kasvavad ka avaliku sektori kulud, isegi kui ministrid ei kuuluta välja ühtegi uut programmi.

Prantsusmaa jõudis prognoosikärpeni ajal, kui nõrgad näitajad olid juba nähtavad. INSEE andmetel kahanes SKP 2026. aasta esimeses kvartalis 0,1% ja tööpuudus oli 8,1%, mis tähendab, et maksubaas oli pehmem juba enne ametliku prognoosi muutmist (INSEE). SKP näitab majanduses loodud väärtust. Kui see kasvab aeglasemalt, paistab sama rahaline puudujääk suuremana ka suhtena kogu majandusse.

Varasem 0,9% prognoos oli kõrgem ka paljudest välishinnangutest. Crédit Agricole’i juuniprognoos pani Prantsusmaa 2026. aasta kasvuks 0,6% ja viitas teistele suurematele prognoosidele vahemikus 0,5–0,8% (Crédit Agricole). Uus prognoos on paremini kaitstav. Samas kaob sellega vaikne abi, mida optimistlik kasvunumber igale puudujäägi vähendamise plaanile annab.

Kolm miljardit eurot ostab aega, mitte lahendust

3 mld € kokkuhoidu on Prantsusmaa intressikulude kõrval väike summa. Agence France Trésor prognoosis 2026. aastaks riigivõla teenindamise kuluks 59,3 mld €, s.t raha, mis kulub intressidele enne avalikke teenuseid ja uusi poliitilisi valikuid (AFT). Le Monde kirjutas, et ainuüksi 2026. aasta esimeses kvartalis maksis Prantsusmaa intresse üle 6 mld €, 37% rohkem kui aasta varem (Le Monde).

See ei tee paketti tühiseks. Pariis annab Brüsselile ja võlakirjainvestoritele märku, et eelarveplaani ei ehitata enam pehme prognoosi peale. Kuid summa ise ei muuda eelarvematemaatikat.

Hispaania võrdlus näitab, miks kasv on nii oluline. Madrid tõstis 2026. aasta kasvuprognoosi 2,6 protsendini, seadis 2026. aasta puudujäägi sihiks 2,1% SKP-st ja hindas võlatasemeks 100,9% SKP-st, teatasid Hacienda ja El País. Hispaania peab endiselt kulusid ohjama. Tugevam kasv lubab aga suuremal osal kohandumisest tulla maksulaekumise, mitte nähtavate kärbete kaudu.

Itaalia näitab, miks lihtsad sildid eksitavad. Eurostati järgi on Itaalia võlg SKP suhtes 130 protsendi keskpaigas ja puudujääk veidi üle 3%, Prantsusmaal aga võlg veidi üle 110% ja puudujääk üle 5% (Eurostati puudujäägiandmed, Eurostati võlaandmed). Prantsusmaa puudujäägipilt on nõrgem, kui riigi maine lubaks arvata. Itaalia võlakoorem on omakorda liiga suur, et hiljutine eelarvedistsipliin selle kiiresti kustutaks.

Maksja on veel nimetamata

Puudu on kõige olulisem detail: kes maksab. Prantsuse meedia järgi puudutab kokkuhoid keskvalitsuse ja sotsiaalkindlustuse eelarveid ning kohalikele omavalitsustele võib lisanduda umbes 2 mld € surve, kuid täpsed programmid ja meetmete püsivus pole selged (Le Figaro, Europe 1). See on tähtis, sest riigieelarves näidatud kokkuhoid võib muutuda kuluks mujal.

Belgia näitab seda kanalit. Föderaalse eelarve surve on seal muutunud vaidluseks selle üle, kas piirkonnad ja kogukonnad peavad rohkem panustama; ühe raporti järgi võib föderaaltasandi vajadus ulatuda 7–10 mld euroni (21news). Valloonia omavalitsused ütlevad, et töötushüvitiste reformiga kohalikele sotsiaalabiasutustele üle kantud kulud on esialgsetest hinnangutest 35–50% suuremad, samal ajal kui haavatavate leibkondade energiaabi on 10 mln € väiksem (UVCW).

Saksamaa näitab teist asümmeetriat. Berliin saab osa prioriteete viia läbi erifondide ja erandite kaudu, Prantsusmaa peab aga kärpeid kaitsma palju nähtavamas eelarvevaidluses. Saksa meedia järgi näeb 2027. aasta eelarvekava põhi-eelarves ja erifondides kokku ette umbes 203 mld € uut võlga (Tagesschau, Marketscreener/Reuters).

Prantsusmaa on muutnud puudujäägiprobleemi ausamaks. Majanduskasv ei tee tööd vaikselt ära. Järgmine eelarve peab nimetama programmid, omavalitsused ja leibkonnad, kelle kanda kokkuhoid jääb.