Pariisi õhutõrjelepe jäi tootmissihita

Üheksa Euroopa valitsust ja Ukraina allkirjastasid 13. juulil Pariisis ühisdeklaratsiooni, millega loodi ballistiliste rakettide vastane koalitsioon (NATO, Prantsuse valitsus). Laual olid ühised nõuded, tehnilised töörühmad, juhtimisraamistik ja tegevuskava. Puudu olid eelarve, allkirjastatud tööstusleping, tarnegraafik ja püüdurrakettide tootmiseesmärk.

Osalejad teatasid ka, et Ukraina rahvusvaheline vägi, mitme koalitsiooniriigi sõduritest koosnev heidutus- ja väljaõppeformaat, korraldab lähikuudel õppusi Ukraina naaberriikides. Prantsuse meedia viitas sügisele, kuid avalikest allikatest ei selgu õppuste asukohariik, osalevad üksused ega käsuliin (TF1 Info).

Mõlemad sammud jätavad mulje, et Euroopa ehitab õhutõrjevõimet, mida Ukraina vajab ja mida Euroopal endal napib. Tegelik kitsaskoht ei ole diplomaatiline formaat, vaid raha, lepingud, tehnoloogia kontroll ja püüdurrakettide tootmismaht.

Tegelik planeerimisstruktuur, mitte hankeotsus

Ühisdeklaratsioon loob komiteed ja tegevuskava. Saksa väljaanded märkisid, et usaldusväärset ajakava ega konkreetseid tarnekoguseid ei avaldatud (ZDF, Tagesschau).

Prantsusmaa sidus koalitsiooni käivitamise kahepoolse relvatehinguga: Kiiev kavatseb tellida neli SAMP/T NG süsteemi, mis on Prantsuse-Itaalia õhutõrjeplatvorm Eurosamilt ehk Thalese ja MBDA konsortsiumilt, ning toota Ukrainas litsentsi alusel Aster 30 püüdurrakette (Ukraina presidendi kantselei, Reuters). Prantsuse-Ukraina tegevuskava on sisuline. See on aga kahepoolne kokkulepe, mitte tõend, et kümne riigi koalitsioon oleks ise midagi tellinud.

Euroopa sügavam probleem on tootmismaht. Saksamaa rajab Patriot GEM-T rakettide tootmisliini, kuid Reutersi andmetel Berliner Zeitungi vahendusel valmivad esimesed Saksamaal toodetud raketid kõige varem 2027. aasta alguses. Läbirääkimised arenenuma PAC-3 üle on takerdunud. SAMP/T NG valmib praeguste plaanide järgi 2027. aastal; järgmise põlvkonna IRIS-T SLX jõuab kohale alles 2029. aastal (DW).

Poola näitab, kus jookseb tehnoloogiakontrolli piir. Money.pl viidatud Poola eksperdid pidasid Patrioti litsentsitootmist Ukrainas tehnoloogiliselt ja õiguslikult vähetõenäoliseks. Varssavi enda taotlus keskendub hooldusele ja komponentidele, mitte täismahus raketitootmisele, sest intellektuaalomandit ja sertifitseerimist kontrollivad USA ettevõtted ning ekspordiasutused (Rzeczpospolita).

Koalitsioonil ei ole ühist kassat

Ükski EL-i ega NATO organ ei saa neid riike sundida maksma, eksportima või vägesid saatma. Iga pealinn säilitab kontrolli oma põhiseadusliku korra järgi (Ühendkuningriigi valitsus). See paindlikkus on formaadi tugevus ja nõrkus korraga: koalitsioon saab mööda EL-i ühehäälsusnõudest, kus üks riik võib välispoliitilise otsuse vetostada, kuid tal puuduvad ühine eelarve, õiguslik sund ja järelevalvemehhanism.

Riikide enda sõnumid näitavad, kui õhuke ühisosa on. Prantsusmaa käsitleb Pariisi Euroopa strateegilise ärkamisena. Itaalia saatis kohale kaitseminister Guido Crosetto, kuid mitte peaminister Giorgia Meloni; Corriere della Sera kirjeldas Meloni puudumist kaalutlusena vältida liigset sidumist formaadiga, mida ta peab veel ebakonkreetseks. Madalmaad sidusid koalitsiooni tegeliku rakettide ühistootmise ning Stingeri, AMRAAM-i ja PAC-3 ühishangetega, viidates samal ajal oma olemasolevale Patrioti paigutusele Poolas, kus kaitstakse Ukraina logistikakeskust (Defensiekrant). Saksamaal on juba eelistatud õhutõrjeraamistik: 21 riigi ESSI võrgustik, mis tugineb Patrioti, IRIS-T ja Arrow süsteemidele. Pariis ei ole seega ainus rada.

Sellised koalitsioonid võivad liikuda kiiremini kui EL-i menetlused, kuid nad ei osta iseseisvalt rakette. Nagu Euroopa Reformikeskus märgib, vajab Euroopa tootmise piiriüleseks suurendamiseks endiselt formaalseid instrumente.

Pariis lõi koordineerimiskihi. See ei loonud õhutõrjesüsteemi. Üheksa allakirjutanud riigi kaitseministrid ja hankeametnikud peavad vastama kolmele küsimusele: milline on eelarve, ajakava ja tootmiseesmärk. Seni ei ole neist nimetatud ühtegi.