Pentagon kärbib USA brigaade Euroopas

Pentagon vähendas eelmisel nädalal USA lahingubrigaadide arvu Euroopas neljalt kolmele. See viib maavägede kohaloleku tagasi tasemele, kus see oli enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse (Stars and Stripes, Washington Examiner). Mõni tund hiljem kirjutas Donald Trump Truth Socialis, et saadab Poola „5 000 lisasõdurit”. Operatiivseid üksikasju ei järgnenud. Pentagon suunas ajakirjanikud Valgesse Majja, Valge Maja omakorda Trumpi sotsiaalmeediapostituse juurde (Stars and Stripes). Poola välisminister Radosław Sikorski tõlgendas lubadust nii, et USA vägede kohalolek jääb „enam-vähem praegusele tasemele” (Notes from Poland).

NATO välisministrite nädalat Rootsis Helsingborgis määras vastuolu avaliku sõnumi ja lihtsa aritmeetika vahel. Seal valmistati ette juulis Ankaras toimuvat tippkohtumist.

Väljaviimise jada

1. mail andis Trump käsu viia Saksamaalt välja 5 000 sõdurit. 13. mail tühistas kaitseminister Pete Hegseth 4 000 sõduriga soomusbrigaadi rotatsiooni Poola, kuigi varustus oli juba teel ja eelüksused kohal (Breaking Defense, Politico). USA maaväe juhid ütlesid kongressile, et said tühistamisest teada vaid mõni päev varem.

Seejärel teatati, et Trump helistas Hegsethile ja nõudis selgitust, miks sihikule võeti Poola, mitte mõni vähem koostööaldis liitlane. Pärast seda ilmus Truth Sociali postitus „5 000 sõdurist Poola”. Lihtsaim viis seda täita oleks taastada äsja tühistatud rotatsioon.

Euroopas paiknevate USA rotatsioonivägede koguarv väheneb tõenäoliselt umbes 5 000 sõduri võrra. NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja SACEUR Alexus Grynkewich kinnitas seda arvu 19. mail ja hoiatas liitlasi, et nad peaksid „kindlasti arvestama täiendavate ümberpaigutustega” (NATO). Pentagon vähendas vaikselt ka oma panust NATO väemudelisse, salastatud raamistikku, mille kaudu liikmesriigid lubavad kriisi- ja sõjaajaks jõude. Kuna see ei muuda USA seadustega seatud ametlikke vägede ülempiire, ei saa kongress otsust blokeerida (Military Times).

Löögi saab Saksamaa

Ümberpaigutustes on muster. Liitlased, kes tegid Washingtoniga koostööd Iraani-vastastes sõjalistes operatsioonides, säilitasid oma väed. Need, kes vastu vaidlesid, kaotasid neid. Saksamaa, mille kantsler Friedrich Merz kritiseeris avalikult Trumpi Iraani-strateegiat, kaotas nii sõdureid kui ka kavandatud Tomahawki tiibrakettide paigutuse. Poola, mille president Karol Nawrocki hoiab Trumpiga isiklikku suhtluskanalit, sai sotsiaalmeedias poliitilise preemia (Der Spiegel).

Berliin neelas alanduse vaikselt alla. Välisminister Johann Wadephul nimetas vägede vähendamist tavapäraseks ja „oodatud rotatsiooniks” (Deutschlandfunk). Merz, kes oli varem avalikult survestanud ostma 400 USA päritolu Tomahawki raketti, lõpetas teema tõstatamise pärast seda, kui Washington ostutaotlusele ei vastanud. Saksamaa uurib nüüd võimalust käivitada kodumaine tiibrakettide tootmine ühisettevõttena (ZDF).

Eesti välisminister Margus Tsahkna sõnastas Helsingborgis laiema liitlaste pahameele: „Kõik, mis puudutab NATO heidutust ja võimeid, peab toimuma koordineeritult” (Estonian MFA). Tema kriitika ei käinud koormajagamise kui sellise pihta, vaid otsuste vastu, mis tehakse ilma tagajärgi kandvate liitlastega nõu pidamata.

Hormuz, fregatid ja relvastumise tempo

USA välisminister Marco Rubio lisas Helsingborgis teise survepunkti. Ta kutsus liitlasi valmistama ette „plaani B” Hormuzi väina jaoks juhuks, kui Iraan keeldub veeteed taasavamast. Rubio esitas seda küsimusena, mis näitab NATO väärtust Washingtonile (NATO). Prantsusmaa lükkas sellise raamistuse tagasi. „Põhja-Atlandi leping kehtib Põhja-Atlandile,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja. „Selle eesmärk ei ole käsitleda Lähis-Ida küsimusi ning see ei ole selleks sobiv allianss” (Iran International).

Euroopa vastus liigub protestilt hangetele. Rootsi sõlmis Prantsuse Naval Groupiga lepingu nelja fregati ostuks, mis on riigi suurim sõjaline hange alates 1980. aastatest (Le Monde, Euronews). Prantsusmaa on laiendanud oma tuumaheidutuse katust kaheksale partnerriigile ning kahepoolsed juhtimisrühmad töötavad juba Saksamaa, Rootsi ja Taaniga (L'Éventail). Karistuslikud vägede väljaviimised pidid sundima liitlasi Washingtonile kuuletuma. Tegelik mõju on teine: need kiirendavad Euroopa kaitsevõime ülesehitamist, mis võib vähendada USA mõjujõu kaalu.