Pentagon viib Saksamaalt 5,000 sõdurit

Saksamaalt viiakse välja 5 000 USA sõdurit. Poola poole liikunud tankibrigaadi lähetamine peatati. NATO-le lubatud USA allveelaevavõimekus võeti plaanidest maha. Ühe kuuga kärpis Pentagon sõjalisi kohustusi, mida oli üles ehitatud aastakümneid. 30. mail lendas kaitseminister Pete Hegseth Singapuri ja ütles eurooplastele, et suuremad otsused on alles ees. „Liitlased, kes ei kanna oma osa koormast, näevad selget muutust selles, kuidas me nendega asju ajame,” hoiatas ta Shangri-La dialoogil, Aasia tähtsaimal julgeolekufoorumil, lubades peagi „olulisi otsuseid” NATO kohta.

Euroopa pealinnad vastasid rekordiliste kaitse-eelarvetega. Prantsusmaa lisas 2030. aastani kaitsekuludesse 36 mld €. Poola sõlmis kolme päevaga 113 mld zloti väärtuses relvalepinguid. Hispaania suunas õhutõrjesse 5 mld €. Raha on olemas. Küsimus on selles, mida selle eest tegelikult saab.

Süsteemid, mida avalikkus ei näe

Washington tõmbab tagasi võimeid, mille najal tänapäevased armeed toimivad: elektroonilise sõjapidamise lennukid, mis pimestavad vastase radareid; õhutõrje mahasurumiseks mõeldud lennukid; kaugmaa täppisraketid; ja tankerlennukid, mis hoiavad hävitajad õhus. 22. mail teavitas Pentagon NATO ametnikke kärbetest NATO Force Modelis, salastatud raamistikus, millega liitlaste üksused määratakse ette kriisidele reageerimiseks. Hävitajate lubatud mahtu vähendati kolmandiku võrra, strateegiliste pommitajate oma poole võrra ja allveelaevad võeti nimekirjast täielikult välja. Euroopal ei ole ühelegi neist valmis asendust.

USA mereväe EA-18G Growler, mis segab vastase radareid ja avab liitlaste hävitajatele õhukoridore, on võime, millele Euroopas vastet ei ole. Euroopa ettevõtted toodavad selleks vajalikke üksikkomponente, kuid ükski riik ei ole neist ehitanud eraldi õhus kasutatavat elektroonilise sõjapidamise platvormi.

Sama tühimik avaneb kaugmaa löögivõimes. Kui Washington tühistas Tomahawki rakettide paigutamise Saksamaale, tunnistas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius, et otsus „rebib selle võimelünga uuesti lahti”. Euroopa rakettide laskekaugus ulatub 500 kilomeetrini. Tomahawk lendab 1 600 kilomeetrit. ELSA konsortsiumi, kuhu kuuluvad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriik, alternatiivid jõuavad kasutusse alles 2030. aastate keskpaigas.

Tankid ilma silmadeta

Mida eurooplased uue rahaga ostavad? Peamiselt tavapärast relvastust. Poola lepingud hõlmasid K2 tanke, M1A2 Abramsi tanke, F-35 hävitajaid ja haubitsaid. Kõik need platvormid sõltuvad toetavatest võimetest, mida Washington nüüd vähendab. Hispaania 5 mld € läheb USA Patrioti ja NASAMSi süsteemidele, süvendades sõltuvust USA kaitsetööstusest, samal ajal kui Madrid keeldub lubamast Washingtonil kasutada Hispaania baase Iraani operatsioonideks.

Prantsusmaa on osaline erand. Pariis arendab oma raketiheitjat, millega asendada USA HIMARS, ning on suurendanud laskemoona tootmist 53%. Ent USA ekspordikontrolliga seotud raketikomponendid ilmuvad endiselt süsteemidesse, mida Pariis nimetab suveräänseteks. Oma raketiheitja annab vähem iseseisvust, kui juhtkiibid tulevad Texasest.

Aken, mida raha kohe ei sulge

Pentagoni kärped saavad ametliku kuju juuni alguses NATO Force Sourcing Conference’il, kus iga Euroopa liitlane peab ütlema, milliseid Washingtoni jäetud lünki ta suudab täita. Paberil on asendused olemas: GlobalEye eelhoiatuslennukid, ELSA kaugmaa raketid, Saksamaa eesmärk kasvatada tegevväelaste arv 260 000-ni, võrreldes praeguse 186 000-ga. Tegelikkuses saabuvad need kõige varem 2029. aastal.

Eesti ja Läti, kes kuuluvad NATO suurimate kaitsekulutajate hulka elaniku kohta, on öelnud otse selle, mida paljud valitsused väldivad: Euroopa liigub lahinguvalmiduse poole liiga aeglaselt. EL-i 150 mld € suurune SAFE laenumehhanism, mis pakub liidu toel odavamat laenu ühisteks kaitsehankeks, loodi just selliseks hetkeks. Poola sai esimese osa kätte 29. mail. Kuid selle raha eest ostetav varustus tuleb esmalt toota, sertifitseerida ja üksustesse viia. See võtab aastaid.

Euroopa liitlased teevad seda, mida Washington nõudis: kulutavad rohkem. Aastakümneid sisse ostetud keerukamaid sõjalisi võimeid ei saa aga tšekiga kiiresti tagasi tuua. Juuni alguses peab iga liitlane Force Sourcing Conference’il kirjutama oma nime nende lünkade kõrvale, mida ta suudab täita. Enamik ridu jääb tühjaks.