Pentagon võtab allveelaevad NATO plaanidest välja

USA teatas NATO liitlastele, et lõpetab allveelaevade eraldamise alliansi kriisiplaanidesse, vähendab hävitajate panust kolmandiku võrra ja kärbib strateegiliste pommitajate reservi poole võrra. Pentagoni saadik Alexander Velez-Green esitas arvud eelmisel nädalal NATO peakorteris kinnisel briifingul (Defense News, El País). Washington ootab Euroopa liitlastelt juuni alguseks plaane, kuidas need lüngad katta.

Lünk, kuhu kongress ei ulatu

Kärped puudutavad NATO Force Modelit ehk NFM-i, salastatud süsteemi, kus liikmesriigid määravad ette, millised väeüksused ja võimed on kolmes kriisivalmiduse astmes alliansi käsutuses. USA ei vii Euroopa pinnalt vägesid välja. Ta võtab tagasi ametliku lubaduse, et sõja korral saabuvad lisajõud (Stars and Stripes).

Kongress saab blokeerida USA lahkumise NATO lepingust. Samuti saab ta kehtestada seadusega miinimumtaseme USA vägede arvule Euroopas. NFM-i lubadused jäävad aga salastatud täitevvõimu pädevusse ja neid ei reguleeri eraldi seadus (Military Times). Pentagon saab seega õõnestada NATO kriisireageerimise arhitektuuri ilma ühegi hääletuseta Kapitooliumil.

Muutust veab kaitsepoliitika asekantsler Elbridge Colby, kes on öelnud otse, et Euroopa liitlased on „Venemaast oluliselt võimsamad ja peaksid võtma esmase vastutuse oma tavapärase kaitse eest” (war.gov). USA prioriteet on vabastada jõude võimaliku Hiina-konflikti tarbeks.

Mida raha piisavalt kiiresti ei osta

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi hinnangul maksaks USA tavapäraste sõjaliste võimete asendamine NATOs ligikaudu 1 triljon dollarit 25 aasta jooksul (The National News). Kieli instituudi lähiaja hinnang on 50 mlrd € aastas lisakoordineeritud kaitsekulutusi (Meta-Defense). Kõige keerulisemad puudujäägid ei ole siiski eelarvereal, vaid füüsikas ja ajas.

Ainult USA kasutab EA-18G Growlerit, lennukit, mis segab vastase radareid ja võimaldab ründelennukitel tegutseda õhutõrjega kaitstud õhuruumis. Euroopal võrreldavat võimet ei ole. Ilma Growleriteta kohtuvad Euroopa lennukid Venemaa S-400 ja S-500 õhutõrje vastu radarivõrkudega, mida nad ei suuda maha suruda (RUSI).

Tuumajõul töötavad ründeallveelaevad tekitavad sama tüüpi lünga merel. USA Virginia-klassi allveelaevad suudavad vee all püsida sisuliselt piiramatult ja anda varjatud tiibraketilööke rohkem kui 1500 km kauguselt. Euroopa diisel-elektrilised allveelaevad peavad pinnale tõusma iga 24–72 tunni järel. Tuumaründeallveelaevu kasutavad Euroopas ainult Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Briti valmisolek on nõrk: 2026. aasta märtsi seisuga oli viiest Astute-klassi alusest operatiivselt kasutuses vaid üks (19FortyFive).

Sama vahe ilmneb õhus tankimises. USA-l on üle 400 tankerlennuki. Kõigil Euroopa NATO riikidel kokku on neid ligikaudu 50–60 (Defense News).

Kolmteist Euroopa riiki ostsid F-35 hävitajaid osalt kindlustusena, et Washington jääb Euroopas seotuks. Kuid F-35 on loodud tegutsema USA lahingujuhtimisvõrgus, kuhu kuuluvad AWACS-radarlennukid, Growlerid ja tankerlennukid. Kui see ökosüsteem eemaldada, jäävad Euroopa F-35d viienda põlvkonna lennukikeredeks ilma viienda põlvkonna tugivõimeta (RUSI).

Tööstuslik sein

Euroopa hävitajatootmine jõuab 2030. aastaks Eurofighteri, Rafale’i ja Gripeni liinidel kokku umbes 72 lennukini aastas. IISS-i hinnangul vajab Euroopa veel 400 taktikalist lahingulennukit. Maksimaalse tootmismahu juures tähendaks see rohkem kui viit aastat ja eeldaks, et eksport peatub täielikult. Prantsuse parlament kiitis 2030. aastani heaks täiendavad 36 mlrd € kaitsekulutusi (Le Monde), kuid Rafale’i tootmisliin on eksporditellimustega täis ning Prantsuse tuumaallveelaevad on riikliku heidutuse osa, mida NATOs ühisesse reservi ei anta (IFRI).

Venemaale lähimad riigid tunnevad survet esimesena. Poola kulutab kaitsele 4,81% SKP-st, mis on NATO kõrgeim tase, kuid tal ei ole ühtegi allveelaeva ja tema F-35d ei saavuta täit võimekust enne 2030. aastat (Bankier.pl). Soome kaitseminister Antti Häkkänen nimetas olukorda „Euroopa jaoks tõsiseks hetkeks” (IS.fi).

NATO peasekretär Mark Rutte esitas muutust oodatuna: „Kõik teadsid, et see toimub” (NATO). Norra rõhutas, et üleminek peab toimuma „struktureeritult” (Le Monde). Ankara tippkohtumine 7.–8. juulil kinnistab uue koormajagamise plaani. Haavatavuse aken kestab vähemalt 2030. aastani. Poliitiline lubadus ei kiirenda allveelaeva, mille ehitamine võtab kümme aastat.